esmaspäev, september 26, 2005
Norskamine
Küsimus:
seleta palun norskamise fenomeni. millest see tingitud on? kas norskamine sõltub magamisasendist? kuidas norskamise vastu võidelda? miks mõni inimene norskab valjemalt kui teine? kas ainult inimesed norskavad?
Vastus.
Paljuräägitud naljavastus sellele küsimusele oleks, et norskavad enamasti paksud inimesed, kuna neil on nahk niivõrd pingul üle kere. Silmad kinni -> nahk läheb pingumale -> suu lahti -> norskamine.
Uurimuste kohaselt 45% inimestest norskab vahetevahel, 25% on sellised pidevnorskajad.
Maailma lihtsaim antinorskamisvahend on t-särgi seljale teibitud golfipall. Siis on raskem selili magada. Paljud norskamised hakkavad pihta selili magamisest.
Ühine kehv omadus norskamisvastastel vahenditel on norskaja ärkvel hoidmine. Norskamine tähistab just sügavat magamist. Olgu see siis golfipall, või peerukott, igal juhul ei lase see inimesel korralikult magada.
Mul kunagi üks tuttav pakkus kõrvatroppe, kuna ähvardas magama jääda. Mina talle ütlesin, et pole probleemi ja tulin magama alles kella 4 paiku hommikul. Siis oli mul tõesti savi, mis hääled kõrval on.
Norskamise tõiselt miinuseffekt on see, et norskamine ei lase ka norskajal endal sügavalt magada. Seetõttu oleks mõistlik üritada norskaja öösel külili keerata võites seega endajale ja norskajale magusat uneaega.
Norskamine tekib ebapiisava õhuvoolu tõttu kurgu piirkonnas. Lõdvestunud lihased vibreerivad nagu heaks arvavad sealsamas.
Norskajad ahju!
Oda
Küsimus:
Tere, ma sooviksin teada kui rasked ja pikad võivad olla odad kergejõustikus? Ning kui raske ja pikk on meeste 10 võistlusel oda?
Vastus:
Odade kaaluvahemik on 400-800 grammi. Alates siis plikade kooliodast, lõpetades musklimehe võistlusodaga.
Lastekad on ka 300 grammi.
Aga...
Meeste odaviskel on miinimumkaal 800 grammi ja naistel 600 grammi. Pikkused: meestel min 2.6 meetrit, naistel 2.2 meetrit.
Odaviskel üksikalana ja 10-võistluse odaviskel on minuteada samad nõudmised.
Lisainfo: odaviske raja laius on 4m.
reede, september 23, 2005
Lepatriinud
Küsimus:
Millest/kellest on tingitud see, kui palju täppe on lepatriinudel?
Vastus:
Vastamata küsimuste kuhi on läbi aegade suurimaks kasvanud isikliku
ajanappuse tõttu ja see küsimus istus selles samas kuhjas. Paar päeva
tagasi kirjutas miski ajaleht pika artikli lepatriinudest. (Postimees
ilmselt).
Siis mul tuligi meelde, et mul on selleteemaline küsimus vastamata.
Ja seal artiklis oli ka antud küsimus vastatud ja lisaks veel igasugu
muud infot.
Täpid lepatriinu katusel ei tähista:
- vanust
- ärasöödud röövikute arvu
- ei ole sarnane konjaki tärnidega
- sõjaväelist auastet.
Täpid ja värvikombinatsioon on kinni konkreetse lepatriinu tüübist. Neid
on Eestis 51. Alates kahe kollase täpiga pruunist lepatriinust kuni
tavalise oranzhikas punase mustatäpilise lepatriinuni.
Muide too artikkel soovitas aia nurka sügisel jätta lehehunniku, kuhu
lepatriinud saaks talvel peitu pugeda. Tegelikult oleks pidanud alustama
juba suvel ja endale piutäie lepatriinusid aeda tassima. Kaugele ära nad
ei lenda, kui neil on piisavalt toitu igasugu röövikute näol ja hotell
talveks lehehunniku näol.
Kui keegi väga soovib võib nüüd kriitikanoolena lendu lasta midagi
sellist, et ega Vadim enne ei vasta, kui lehes ei kirjutata.
kolmapäev, september 21, 2005
Eesti internet
Küsimus:
Polegi ammu tylitanud.
Hiljuti kerkis keerukas kysimus:
kui Linnar Viik on "Eesti Interneti isa"
ja Anne Villems on "Eesti Interneti vanaema"
(Nii va"hemalt va"idavad meie ajakirjandusva"ljaanded)
Siis minul igatehes tekib kysimus: "Kes kurat on Eesti Interneti EMA ja
kes VANAISA?"
Samuti: "Kas Eesti Interneti probleemid on tingitud sellest, et Eesti
Interneti sugulussidemed on segased ja sassis nagu kuradima Mehhiko
seebiseriaalis?"
A.
P.S. Kas on m6eldav, et "Eesti Interneti vanaisa" v6iks olla Endel
Lippmaa v6i on tegu Ristiisaga?
Vastus:
Ma juba mõtlesingi, et kuhu Sa jäänud oled. Aga kus hundist mõtled, seal...
Küsimuse keerukus seisnebki asjaolus, et Eesti internet on Mehhiko seebiseriaalide algmaterjal. Pihku itsitamine ja kirumine on üle dramatiseeritud ilgeks irvitamiseks ja pisarateks, aga muidu on kõik sama - kes kelle ära sööb. (Nagu vanas heas multifilmis põrsakesest, kes oskas kabet mängida).
Ma ei julgeks Linnarit küll Eesti interneti isaduses süüdistada, aga eks tal meie interneti sünnis oma sõrm ikka mängus oli.
Mehhiko seebis on isaduse tuvastamisega tavaliselt raskusi ja emadusega on küsimusi siis, kui laps on orb või lapsendatud. Eks ole.
Meil on äkki sama kamm, Anne on tegelikult ema ja Linnar on üldse vanaisa (või vanaisa hea semu). Endel Lippmaa võiks minu hinnangu kohaselt olla konkureeriv, kuid mitte välistav pulmavana koos Enok Seiniga.
Kui isa ja vanaema on teada, (minu versiooni kohaselt vanaisa (või tema sõber) ja ema) siis ei olegi eriti tähtis, kes need ülejäänud tegelased on, sest maimuke on ju igati terve ja tore tegelane ning suudab iseseisvalt juba sellist tolmu üles keerutada, et ajakirjandus ei saa ka enam sotti.
teisipäev, september 20, 2005
Tampax
Küsimus:
ma vaatan et küsimustega on väike kõrb tekkinud
a mul jälle üks fundamentaalne küss, mitu tampooni kuluks ülemiste järve ära kuivatamiseks ?
ja on seal mingit vahet ka kas Tampax night või mingi muu brand ? Kas Liberotega saaks ehk rentaablimalt ?
Vastus:
Mitte küsimustega pole kõrb, vaid vastustega on laiskus.
Keskmine tampoon tõmbab sisse ca 3 kuupsenti vedelikku. Osa tilgub peale seda, osa on suhteliselt vaiksed. Rahalise poole pealt muidugi Libero maxi+ on kõvasti tõhusam.
Ülemiste järve kuivaks tõmbamise asjus võib öelda, et ülesanne on sama raske, kui Tallinna linna uputamine. Reaalseid mahte arvestades on aga selge, et nii tampoone kui mähkemid kulub tonnide kaupa.
Juhe
Küsimus:
Olen juba päris kaua võiks öelda, et isegi aastaid pead murdnud ühe
probleemi üle. Kuidas tekivad juhtmetesse ja kaablitesse sõlmed ja
igasugused pusad? Olen proovinud selele jälile saada, aga siiamaani pole
veel õnnestunud. Ükskord jälgisin neid erineva jämedusega enamasti musta
või halli või kergelt määrdunud valgeid vingerdisi oma laua all, aga ei
midagi. Püsisid ilusasti paigal. Kui aga järgmine kord asja kallale asusin
olid nad juba jõudnud ennast sõlme keerata ja üksteisega mõnusalt
puntrasse minna. Millal nad seda teevad? Ja miks mitte siis kui mina näen?
Või on neil lihtsalt mingi haiglane huvi minu kannatus proovile panna? Ei,
ma ei ütle, et mulle ei meeldiks neid lahti harutada ja uuesti ilusti
paika seada. Viimasel ajal on sellest isegi kergetmoodi hobi saanud. Mind
lihtsalt huvitab kuidas see juhtub.
Vastus:
Olen täiesti teadlik antud probleemi olemasolust. Avastasin ise, et mu lauatelefoni ja telefoni toru vaheline juhe lähevad meeletult keerdu. Aegajalt tuleb lihtsalt juhe lahti võtta ja sirgeks kerida.
Keeldusin tolle paljureklaamitud telefonijuhtmesirgenahoidja kasutusele võtmisest.
Tulemusena sain teada, miks läheb keerdu minu telefoni juhe. Hiljem sain aru, et koduse arvuti juhtmed lähevad segi umbes täpselt samal põhjusel.
Telefoni händseti juhe läheb keerdu...
1) võtan toru parema käega (telefon on arvutist paremal). (90 kraadi pööre vasakule)
2) siis on vaja midagi üles kirjutada ja toru lendab vasakusse kätte. (180 kraadi pööre vasakule)
3) panen toru tagasi vasaku käega. (viimane 90 kraadi vasakule)
Keerasin toru juhtmeotsas terve pöörde võrra vasakule. Põhimõtteliselt võiks ülemus kontrollida müügiinimeste telefonikõnede arvu jälgides ainult keerde telefonijuhtmes.
Koduse arvuti juhtmestiku segiajamiseks piisab aegajalisest mobla laadima panekust arvuti lähedusse.
Kepikõnd
Küsimus:
Küsimus uue ja popi spordiala kepikõnni kohta. Kes on Eesti kepikõnni
ema? Isa me suutsime juba tuvastada, aga võid muidugi püüda ka tema
isikut ära arvata;)
Vastus:
Ma õnneks/kahjuks ei tea, keda vaesekest Te kepikõnni isa tiitliga karistasite aga kui juba karistamiseks läks, siis tänase päeva seisuga tasuks kõik tulevaste põlvede jama Mailis Repsi kaela valada.
Kinder Bueno
Küsimus:
Palun uuri, mis laul on selles sensuaalses Kinder Bueno reklaamis ning kes seda esitab?
Vastus:
No vabandage, vahtisin ma telekat mis ma vahtisin aga _sensuaalset_ Kinder Bueno reklaami ei õnnestunud tuvastada.
Ausalt, no otsisin ikka pikalt. Lastesaadete vahetlt...
Ei leidnud. Esitaja ja meloodia autor senini tundmata.
Vaakum
Küsimus:
Kas minu küsimus on kuhugi küberkosmoses kaotsi läinud?
Nägin suht ulmelist und ja mind hakkas painama sellga seoses
küsimus, et kui vaakumis see kosmiline vaakum ikkagi on ja kas
on võimalik kosmoses eneses veel "kangemat" vaakumit toota?
Vastus:
Ei.
Mis Sa mõtled, et Su küsimus on niivõrd kõva, et peaks esmajärjekorras
vastama vä?
Inimesed ootavad siin kuude kaupa järjekorras.
Habe ja vunts.
Küsimus:
Mida teha, kui ma tahtsin habet ajada, kuid habe pani ajama ja vuntsid
pistsid vudima?
//Küsimuse leiutas Hando Runnel
Vastus:
Ma ei tea vastuse leiutajat, aga siin ta on...
Mul on kapis tassike.
Tassi peal on kassike.
Tal on käpad,
tal on vurrud.
Aga kassike ei nurru.
Habe ei puutu asjasse, kuna habeme ära ajamise puhuks on teised meetmed. Istud peegli ette ja ütled: "Habe, mine ära!".
esmaspäev, september 19, 2005
Kas lennuk on intelligentsem kui part?
Küsimus:
Kui pardil on kaks jalalaba ja lennukipropelleril on neli laba, kas
lennuk on siis pardist poole labasem?
Vastus:
Labade arvu poolest on sellisel juhul lennuk pardist 2x labasem. Õige termin oleks vist labalisem. Pardi võiks mängust välja jätta ja võrrelda erineva mootorite arvu ja propelleri labade arvuga lennukite omavahelist labasust.
Helikopterid võistlevad labasuses omaette liigas. Mootorpaatidele ja laevadele võib ka sarnasi võistlusi korraldada.
reede, september 16, 2005
Higistamine
Küsimus:
Küsimus siis: miks higistavad rohkem kui tavaline kehapind justnimelt
kaenlaalused ja jalad, otsaesine ka vahest. Võiks ju higistada hoopis
sääremari vms. teistsugune koht.
Vastus:
Võtsin, tulin, võitsin, kiiremini, kaugemale, kõvemini, tugevamini.
Minu tagasihoidlikud katsed näitavad, et sisuliselt tuleks ikkagi sokke vahetada iga päev. Ma püüdsin sokkidega läbi saada 4 päeva aga tulemuseks oli sees, et viienda päeva hommikul panin kingade asemel ülikonna juurde siisi jalga tossud. Pruut saadab altari eest kikilipsu ja adi tossudega mehe muidugi sama kaugele, kui filmis. Aga no mis.
Minu katsete tulemus selgitab, et higistamise maht kuupsentimeetrites sõltub higinäärmete pinnapealsuse tihedusest. Juhuslikult see number on suurim varbavahel, lõuaall, kaenlaall ja "seal" (tead küll, mis ma mõtlen).
Sääremarja kestva higistamise vastu räägib liiga hea õhuvahetus.
Muu
Küsimus:
Mul on tekkinud alljärgnevad kaks küsimust.
Kõigepealt:
1) Mis käib individuaalplaani lahtrisse "Uurimistöö (sh publikatsioonid
jm; töö maht ja tulemus AP-des)", kui see kõik on kästud ära tuua
hoopiski ind.plaani lisas?
Ja teiseks:
2) Kas ma pean siukest asja, issandhalasta, tõesti Vastuse Vadimi käest
küsima?? Jusku see ei võiks kuskil kirjas olla!
Oh, ja veel üks: mis käib lahtrisse "Muu"? Kas keegi solvub, kui ma teen
sinna maatõugu nudipäise lehmakese?
/Aga seierid peaksid jõudma 12 peale täpselt korraga, kui ilmas mingit
õigust on. Ma ei näe ühtegi põhjust miks üks peaks enne saama./
Vastus:
Kaheni lugeda ma oskan. Vastan kahele küsimusele.
1) Uurimistöö lahter on niiöelda vabateema. Kui mahub, siis joonista sinna võililli ja ohakaid ning pane pildi allkirjaks "kursusekaaslased vestlevad profesjooridega".
2) Ülikoolid on uskumatult saamatud. Vastuse-Vadim minu isikus on ka saamatu. Aga mul on see tugev omadus, et ma tunnistan oma saamatust. No sorry, beibe, ma ei oska su küssale vastata. Häh... ülikool on veel sitemas olukorras, neil pole kedagi selliset olemas, kes julgeks teatada, et MINA, EI OSKA KÜSIMUSELE VASTATA.
Lisavastused:
Lehma joonistamine on auasi.
Seierite võidujooks on igal tunnil erineva tulemusega.
Atsihh
Küsimus:
Kuidas elad?
Minul seekord selline küsimus, mis mind juba mitu päeva kummitanud on.
Küsimus: Ühed inimesed aevastavad nii: atsihh, teised aptsihh, kolmandad
inimesed v-o kolmandat moodi. Millest see tuleneb?
Vastus:
Normull.
Aevasta kuidas tahad. Minu isiklik aevastus on maavärinat väärt ja enamus kaaslasi ei taha, et ma aevastaks. Noh, mul tuleb selline karjatuse moodi häälitsus välja.
2 aastaga suutsn õppida aevastama häälepaelu rakendamata. Praegune aevastus on mul üsna vaikne. Mul on veel semu, kelle "atsihh" on niivõrd vaikne, et mul pidevalt on küsimus: "mis sa mõnitad vä?". Tema aga niimoodi just aevastabki.
Ma ei tea täpselt, millest see sõltubl Ma arvan, et aevastamine on harjutamise värk.
teisipäev, september 13, 2005
[Fwd: kassipojad]
Küsimus:
tere mina olen klemet ja elan tallinnas ning tahaksin teada mida teha kassipoegadega kui neid enam uputada pole mõtet, kas ei ole sellist kohta kus saaks inimestele kassipoegi vahendada? oleks hea kui saaksid aidata sest olen nendega hädas. tänan sind!
Vastus:
Ma olen oma ema peale senini tige, et ta meie kutsu kutsikad ära uputas ja viimase allesjäänud tüübi pealt aasta vanuses lasi magama panna.
Lugu lühike:
Meil on sugulane ilge koeraarmastaja. Leidis tänavalt peni. Ema läks talle külla ja tegi vea - võttis kaasa minu ja venna. (vanuses 6 ja 8)
Meie tassisime koera koju. Algselt räägiti tema kohta välimuse järgi, et shoti terjer on taksile väheke rõõmu teinud. Läks aastake mööda ja vaatame sakslaste koeramagaziini kaanepildilt, et meil on hoopiski puhast verd pikakarvaline taks. No vabandage väga, ma täiesti usun siiani, et see koer oli ikkagi urukoer taks, mitte mingisugune linnupüüdja-tuhvlikandja.
Karm värk on see, et puuriidad olid meil aias ainult selle jaoks, et rott-koer saaks sinna tunneleid kaevata.
Kift värk on aga see, et too lontkõrv kasvatas enda kõrval üles puhtaverelise Collie, kes sai pidevalt teisi kohti võistlustel, kuna kõrvad olid liiga kikkis.
Nüüdseks on läinud nii, et taxisarnane koer suri ammu (vanus 16-18 aastat), kolli aitas mu esimese lapse kõndima ja "läks tagasi kutsude maale".
Mõnus värk on: Nende koerte pildid on meie kodus suhteliselt heal aukohal - kamina kõrval.
Mul naine otsib parasjagu kassipoega, kuid tal on erisoovid ja ma loodan, et ma suudan ta ümber rääkida kilpkonna, küüliku, merisea või no kasvõi jõehobu peale.
Kokkuvõttes ütlen: ärahoidev meetod on tõhusam, kui tagajärgedega võitlemine. Isasel kassil munad maha ja emasel... ee... saba maha.
Lisapaha: vaadates kassipoegade äraandmiskuulutusi, siis ma kardan, et ei õnnestu neid kassipoegi kuhugi mõistlikku perre sokutada.
reede, september 09, 2005
Küsimus Küsijale
Küsimus:
Tervitus VV (see ei ole üksik kaksisvee, vaid kaks üksisveed)
Miks sa meie (loe: küsijad) käest ei võiks midagi küsida?
Igatahes "pureksime" mõnda "pähklit" heameelega :) Või kuidas kallid
seltsimehed?
Minul igatahes on juba ÕS, VÕS, EE, ENE, ENEKE, A&O, Laste Entsüklopeedia,
Algaja Mükoloogi Käsiraamat ja mitmed teised abivahendid valmis pandud. Ah
jaa! Interneti Otsingumootorite Käsiraamat on ka ribadeks loetud :)
Vastus:
Jaa, ega minulgi küsimustest puudus pole. Järamiseks tooksin aga hoopiski ühe sõbra suust kuuldud küsimuse.
Ega tea. Võibolla on see küsimus juba kuskil foorumis või muus süvafilossooffilises keskonnas ammu ära leierdatud, aga minu sõnastuses on ta selline...
Kui mehhaaniline osutitega kell saab 12, siis milline osuti jõuab täpselt 12 kriipsu peale esimesena? (Põhjendus? Lahenduskäik?)
Vastused on ilmselt mõistlik kommentaaride osakonda kirjutada ka teistele lugejatele lugemiseks.
neljapäev, september 08, 2005
Suved.
Küsimus:
Miks on mõned suved Eestis ilusamad kui teised suved?
Vastus:
Ilusam on kummist mõiste. Suvede ilu erinevuse tagamõte on puänt suvest suveni.
kiirenduse arvutamine
Küsimus:
Kui mu mälu mind ei peta siis vaba langemise kiirendus on 9,8m s2 kohta.
Mida see tähendab ehk kuidas vahemaad maapinnaga teades arvutada lõppkiirust?
Vastus:
Kiirendus meeter sekundi ruudu kohta tähendab seda, et sekundi pärast on kiirus suurenenud meeter sekundis jagu.
Kui just tingimata tahad kuskilt n metrri kõrguselt alla hüpates teada, mis kiirusega maapind vastu tuleb ja õhutakistusega jageleda ei viitsi, siis on lihtne.
Valem:
1) Võta see vahemaa maani ja jaga see kiirendusega.
2) Ruutjuuruta eelpool saadud jagatis.
3) Hakka otsast pihta: Võta jälle vahemaa ja jaga see varem saadud ruutjuuertisega.
Lõppkiirus ongi käes.
esmaspäev, september 05, 2005
Nohu
Küsimus:
mul on juba kolmandat päeva nohu. kui esimesel kahel päeval voolas ninaaukudest sulaselget vett (villi või pudelisse ning müü "värska" pähe), siis tänaseks on hakanud tulema paksemat massi. siit ka küsimus: "kuidas nimetatakse seda sideainet, mis teeb tati paksuks?"
tänud!
Vastus:
Loodame, et tänaseks on Su nohu juba läinud. Aga põhimõtteline küsimus on ilmselt jäänud, et mis aine see muudab tati paksus.
Paksu ja vedela tati keemilise koostise võrdlemine on olnud paljude teadlaste huviorbiidis juba aastaid. Täiesti uskumatu, kui palju erinevaid tatte leidub.
Kahjuks ei ole leitud ühte ja kindlat ainet, mis eristaks vedelat tatti paksust.
Kui natukene üldistada, siis see aine on toorkitt.
Asi on nimelt selles, et kui paksule tatile veel natuke mingit sideainet lisada (jahu, krohv jne), siis on võimalik selle abil aknaid kittida. Kuigi tänapäevaste pakettakende puhul ei ole see enam väga vajalik. Võid kodusel teel proovida ikkagi.
Kahju, et nohu läinud on. Muidu võiksid kohe pihta hakata.
laupäev, september 03, 2005
Haigutus.
Küsimus:
Kindlasti teavad kõik, et haigutamine on "nakkav". Aga millest see tuleneb ? Isegi kui inimesed on näiteks suht eemal üksteisest, teineteisele otsa ei vaata ning kui üks neist haigutab, haigutab teine järgi. Mind on see alati painanud.
Vastus:
Mina ei saa aga aru, miks korralikku haigutust tuleb labakäe varju peita. Suursugusemates haigutuskogukondades peetakse pärani lõugu auasjaks ning haigutuse nakkavust looduse kingituseks.
Minu teada ei ole haigutus ainult unisuse märk vaid ka hapniokuvähesuse tulemus.
Palju inimesi väikeses ruumis kukuvad haigutama praktiliselt üheaegselt, kui hapnik väheseks jääb
Haigutagem!
Alates 24. November 2005.
