reede, september 09, 2005
Küsimus Küsijale
Küsimus:
Tervitus VV (see ei ole üksik kaksisvee, vaid kaks üksisveed)
Miks sa meie (loe: küsijad) käest ei võiks midagi küsida?
Igatahes "pureksime" mõnda "pähklit" heameelega :) Või kuidas kallid
seltsimehed?
Minul igatahes on juba ÕS, VÕS, EE, ENE, ENEKE, A&O, Laste Entsüklopeedia,
Algaja Mükoloogi Käsiraamat ja mitmed teised abivahendid valmis pandud. Ah
jaa! Interneti Otsingumootorite Käsiraamat on ka ribadeks loetud :)
Vastus:
Jaa, ega minulgi küsimustest puudus pole. Järamiseks tooksin aga hoopiski ühe sõbra suust kuuldud küsimuse.
Ega tea. Võibolla on see küsimus juba kuskil foorumis või muus süvafilossooffilises keskonnas ammu ära leierdatud, aga minu sõnastuses on ta selline...
Kui mehhaaniline osutitega kell saab 12, siis milline osuti jõuab täpselt 12 kriipsu peale esimesena? (Põhjendus? Lahenduskäik?)
Vastused on ilmselt mõistlik kommentaaride osakonda kirjutada ka teistele lugejatele lugemiseks.
sest kuidas saab tund enne täis saada, kui minutid pole löönud:S
kui nii lihtne, siis olen pettunud:(
välisvaatlusel aga on näha, et tunniosuti on lühem ja alumine ... ja kipub ette kiirustama; *lootusrikkalt konksu tulemusi oodates*
(manuaalselt kahe kella kallale minnes sain sama tulemuse, mis esimese lõigu "loogikas": tunniosuti jääb taha)
see sõltub täpsemalt konkreetse kella konstruktsioonist ja leiduri pädevusest. Näiteks mäletan ma selgelt põhikooli ajast kuidas miskite servoajamiga seinakellade osutid suhteliselt ebasünkroonselt ja vähesujuvalt liikusid. Enamasti võitis minutiosuti.
Termin "mehhaaniline" kell küll kitsendab veidi võimalike vastuste kuupi aga ikkagi. Perfektse implementatsiooni puhul võiks kellaosutid jõuda sihtpunkti täpselt samaaegselt, praktikas tekib hammasrataste lõtku ja muude ebakorrapärasuste tõttu igasuguseid jamasid mehhanismis, ning tavaliselt minutiseier siiski võidab.
Mind huvitab rohkem, kas on olemas kultuure, kus kellaosutid ( vähemalt mingis arenguetapis ) käisid meie mõistes vastupäeva, ja veel enam, kas on või oli selliseid kultuure kus üks osuti käis ühes suunas ning teine teises ?
Nüüd vastuse juurde:
Minu kella (SEIKO SQ50, 8 a. vana) osutid ei võistlegi omavahel. Nimelt ootas tunniosuti minutiosuti ära ja siis ootasid nad sekundiosuti ära, ning astusid nagu üks mees uude tundi.
Nii nagu sekundiosutil, on ka teistel osutitel "stoperdaja" takistuseks, mis enne kaheteistkümmnendat lööki poisid ritta seab.
<< Home
Alates 24. November 2005.