Küsida võib kõike!

Küsimus:
Miks on leiutatud ristpea otsaga kruvid ja nö sirge otsaga kruvid?
Miks ei ole kõikidel lihtsalt ristpea ots, et ei peaks ostma erinevaid
kruvikeerajaid? Ehk on tegu kruvikeerajatootjate salajase kasumile
orienteeritud vanenõuteooriaga????

Vastus:
Põhjus on ajalooline ja geograafiline.
19ndal sajandil kasutati "sirge otsaga" ja väljast haaratava otsaga
kruvisid. (Nelikant näiteks).
Aastal 1908 leiutas Peter Lymburner Robertson ruudu kujulise auguga
kruvid. Mõned aastad hiljem ilmus kuusnurkse auguga kruvi. Henry
Phillips leiutas nö. ristpeaga kruvi 1930 aasta paiku ja võttis ka
sellele patendi.

Selleks ajaks olid lapiku peaga (põikpeaga) kruvid ja kruvikeerajad
levinud, uued leiutised võeti kasutusele alguses teisel pool Atlandit.
Autotööstus toimis selleks ajaks juba konveierliinidel ja kruve kulus
sinna hulganisti.

Mõnes mõttes elasid põikpea ja ristpea oma erinevaid elusid, kuigi
kasutusala oli täpselt samasugune. Tänapäeval on lihtsalt valiku
küsimus, et kumba kruvi kasutada. Kahjuks ei ole valiku küsimus, et
millist kruvikeerajat kasutada - peab kruviga sobima. Oh jaa,
noaotsaga ja küüneviiliga on siin ilmas palju kruvisid kinni ja lahti
keeratud.

Kindlasti teenivad kruvikeeraja tootjad lisatulu erinevate
kruvikeerajate pealt aga see on neile lihtsalt kätte mängitud võimalus.

Vandest küsimustest vastamata jäänud.

Küsimus:
Öösel kui on selge siis me näeme kosmost eks, aga miks me ei näe seda päeval kui päike paistab, kust tuleb see sinine taevas:D?

Vastus:
Me näeme kosmost nii päeval kui öösel. Päeval muudab pildi helesiniseks atmosfääris peegelduv kuid siiski murduv valgus päikeselt. Sinine värvus päevasel ajal on piiratud vaid meie enda tajuga. Konnad pidavat rohelist taevast nägema. Nad näevad vist kõike rohelisena. Flamingod kindlasti roosana.
Kui hakata seletama, et kust kohast tuleb sinine taevas, siis pean alustama täiesti algusest - kõige esimesest päevast.
Alguses lõin ma taeva ja maa...

Teeks kammpäki?
Huvitav, kas oleks huvitav?
Arvamusi võib jätta kommentaaride hulka.