Küsida võib kõike!

Küsimus:
tere mina olen klemet ja elan tallinnas ning tahaksin teada mida teha kassipoegadega kui neid enam uputada pole mõtet, kas ei ole sellist kohta kus saaks inimestele kassipoegi vahendada? oleks hea kui saaksid aidata sest olen nendega hädas. tänan sind!

Vastus:
Ma olen oma ema peale senini tige, et ta meie kutsu kutsikad ära uputas ja viimase allesjäänud tüübi pealt aasta vanuses lasi magama panna.
Lugu lühike:
Meil on sugulane ilge koeraarmastaja. Leidis tänavalt peni. Ema läks talle külla ja tegi vea - võttis kaasa minu ja venna. (vanuses 6 ja 8)
Meie tassisime koera koju. Algselt räägiti tema kohta välimuse järgi, et shoti terjer on taksile väheke rõõmu teinud. Läks aastake mööda ja vaatame sakslaste koeramagaziini kaanepildilt, et meil on hoopiski puhast verd pikakarvaline taks. No vabandage väga, ma täiesti usun siiani, et see koer oli ikkagi urukoer taks, mitte mingisugune linnupüüdja-tuhvlikandja.
Karm värk on see, et puuriidad olid meil aias ainult selle jaoks, et rott-koer saaks sinna tunneleid kaevata.
Kift värk on aga see, et too lontkõrv kasvatas enda kõrval üles puhtaverelise Collie, kes sai pidevalt teisi kohti võistlustel, kuna kõrvad olid liiga kikkis.
Nüüdseks on läinud nii, et taxisarnane koer suri ammu (vanus 16-18 aastat), kolli aitas mu esimese lapse kõndima ja "läks tagasi kutsude maale".
Mõnus värk on: Nende koerte pildid on meie kodus suhteliselt heal aukohal - kamina kõrval.
Mul naine otsib parasjagu kassipoega, kuid tal on erisoovid ja ma loodan, et ma suudan ta ümber rääkida kilpkonna, küüliku, merisea või no kasvõi jõehobu peale.
Kokkuvõttes ütlen: ärahoidev meetod on tõhusam, kui tagajärgedega võitlemine. Isasel kassil munad maha ja emasel... ee... saba maha.

Lisapaha: vaadates kassipoegade äraandmiskuulutusi, siis ma kardan, et ei õnnestu neid kassipoegi kuhugi mõistlikku perre sokutada.

# posted by vastuse-vadim @ 1:44 PM