pühapäev, juuli 31, 2005

 

programmeerijad

Küsimus:
Miks programmeerijad arvavad, et inimesed (nende näputöö tulemuse
kasutajad) oskavad nende mõtteid lugeda?

Vastus:
Ma kahtlen, kas programmeerija laskub nii madalale, et oma arvamustes inimesele sellise ülima omaduse külge mõtlevad.
Pigem teevad nad küsimusele vastuseks silmade pööritamise ohke saatel, kuna nad ei julge inimese kohta sedagi arvata, et nad programmeerija mõttest aru saaks isegi pika seletuse peale.
Alati jääb ka võimalus, et nad varjavad oma teadmatust "mida lolli küsmust?!" ütleva ilme taha, kuna nende ego ei luba tunnistada, et ka nende teadmistes esineb lünki.

See oli lühiülevaade inimeste huumorist progejate pihta.

Teisipidi on aga olemas eraldi naljateema progejate repertuaaris ning see käib inimeste, nende rumalate küsimuste ja mõistmatuse pihta.


laupäev, juuli 30, 2005

 

kurva kodu

Küsimus:
Kus on kurva kodu?

Vastus:
Kõik me oleme aeg-ajalt kurvad. Kurva kodu ongi seal, kus konkreetne kurb parasjagu elab. Seega võib kurva kodu leida igalt poolt, kui kurb just kodutu pole või hotellis ei ööbi oma nukra meeleoluga.
Ehk sobiks mõnele valimissloganiks: "Aastaks 2010 igale kurvale oma kodu (või vaähemalt ulualune!)"


kolmapäev, juuli 27, 2005

 

Diktofon

Küsimus:
Mul selline mure et ostsin endale talvel digidiktofoni. Mingisugune Samsungi tükk, mudel täpsemalt VY H350. Vist oli nii.
Iseenesest hea ja kristallselge heliga aparaat, lindistab läbi tasku ja koti, jutt jääb kõik peale. Peale mõningast tuunimist mängib ka muusikat, kuid eeskätt pean seda jubinat tööloomana.
Mingil hetkel kevadel jutus aga selline lugu, et diktofon otsustas tarkvaralises mõttes juhmistuda ja manas ekraanile kirja FATERR. Minu algeliste teadmiste kohaselt digitaalseadmetest peaks see siis tähendama, et kuskil failisüsteemis on miski viga. Viisin aparaadi Tartus Aleksandri 6 asuvasse garantiiremondi töökotta remonti, umbes nädal enne jaanipäeva, sest varem ei jõudnud. Sealt öeldi, et pärast jaani võib järgi tulla, et helistatakse, kui valmis on. Ootasin nädalakese, ei midagi. Läksin ise kohale. Mees leti tagant ütles, et vaja juhe ka tuua, neil ei olevat. Imestasin, kuidas ametlikul remonditöökojal ei ole sellist lihtsat asja nagu USB juhe, kuid paar nädalat hiljem tõin ka juhtme. Töötan ise hetkel Tallinnas, seetõttu varem jällegi ei jõudnud. Nüüd umbes nädal tagasi läksin uurima, et mis vahepeal tehtud on, siis öeldi, et "varuosa on tellitud, kuid läheb veel aega".
Eelnevast jutust lähtudes tahakski küsida:
1) Miks ei olnud ametlikul Samsungi remonditöökojal USB juhet;
2) Miks minu tööga sedasi venitatakse;
3) Kas ma oleksin mõnest Tallinna esindusest oma tööriista kiiremini kätte saanud;
4) Milline varuosa vahetatakse digitaalse diktofoni juures välja tarkvara vea puhul;
5) Millal ma jälle normaalselt tööd saan teha?

Vastus:
Probleemne lugu igaljuhul.
Kogu jama hakkab sellest pihta, et Tartus on elu aeglane. Nad ise on ju lausa uhked oma flegmaatilisuse üle. Aga no eks sa katsu suhelda inimesega, kelle jaoks Emajõgi võrdub Niagaara kosega, teod rallivad linnapeal ringi 120-ga ja autosi tundub vähe olevat, kuna enamust neist ei pandagi tähele üldse.
USB kabla puudumine on häbiasi lausa. Äkki peaks neile kinkima? Võibolla roomas neil USB juhe kiires tempos minema lahti ununenud akna kaudu. USB juhe on ju kiire :).
Venitamise põhjustest juba rääkisin. Lisafaktorina võib esineda ka Sinu diktofoni eksootilisus ja härrased ei ole maakohas harjunud selliseid asju remontima. Ehk saadeti vidinas isegi vahepeal sujuvalt Cargobussiga Tallinna. Arvan, et Tallinnas oleks asi kiiremini toiminud. Eriti, kui Sa Tallinnas tööl käid.
Halva õnne puhul vaevab su gadgetit riistvaraline viga. Usun täiesti, et selliste riistade tagavaraosi kohapeal laos ei hoita. Softi vahetuse jaoks (flashimiseks) piisab tavaliselt spets progega aparaadi kallal käimisest. Paljudel digiriistadel käib see niimoodi. Mobladest videokaamerateni. No ja kui ei ole spetsproget/oskust/seadet, siis vahetatakse terve kivi välja, uues kivis uus softi. Kõik, kõik on uus uues mikroskeemis.
Normaalselt saad tööd teha, kui korraldad oma töö ringi nii, et diktofoni vaja ei lähe. Või lükkad normaalse töö diktofoni kordasaamiseni edasi.


 

Poliitagitatsioon

Küsimus:
Kas poliitilise reklaami piiramine enne kohalikke valimisi on sõnavabaduse häirimine?

Vastus:
Minu jaoks isiklikult on igasugune reklaam po lampotshki. Valimisreklaamiga kaasnev lõustanäitus on võrdne paavianide puuriga loomaaias.
Sõnavabaduse piiramise vastu plõlksimise tegeliku tähendusena näen ma soovi oma papikuhja suurust avalikult demoda. Piiramise pooldajate peamine tagamõte on ilmselt: mida te esinete? Rääkige parem, et milles kühvel!
Ma siiski nõustun asjaoluga, et money talks & bullshit walks. Kui mul oleks piisavalt pappi, ehk paneks oma karvase morda (või midagi muud karvast) rippuma raekoja seinale.
Muide, palju see õluke raekoja platsil maksab ka sellise sajuse ilmaga?


 

uulu

Küsimus:
Tere kallis Vadim!

Jäi Kadri Adamsoni puudutavast lõigust silma Uulu, kuidas sa küll
sellist kohta tead? Lahe koht onju.

Vastus:
Oi, mlline pöördumine. Tänan!
Sellest samm edasi on: Vastuse Vadim - mõisavalitseja, Vastuse Vadim minister, Vastuse Vadim president. Hoia alt Rüütli-onu, here I come!
Uulut ei saa mitte teada. Risti jalus, kui Pärnust vaja Lätti sõita. Tööpäevadel tuleb kella 17:00-ni kiirus tõmmata 70-ni (+km 18%).
Aga muidu on Uulu muhe koht küll.
Muide, on lahe vaadata küll, kuidas kaks vana pruuti teleseebis kaht erinevat põlvkonda etendavad.

Kallis küsija, Uulu rockib täiega! Kilingi-Nõmme poolt tulles on sinna lihtsam jalutada kui Pärnusse. Koht ise aga on vähem ülerahvastatud, kui viimatimainitu. Sellest piisab mulle.


teisipäev, juuli 26, 2005

 

Laar, Eensalu ja Vastuse Vadim

Küsimus:
Miks Mart Laar ja Ivo Eensalu nii sarnase välimusega on? Ks nad on ka miskit pidi sugulased?

Vastus:
Minu teada ei ole sugulased. Kui Sa hakkad habeme ja prillide põhjal inimesi sarnaseks pidama, siis on nad mõlemad mu vähemaltpoolvennad. Habe mul aegajalt on, enamasti enne habemeajamist. Prillid on ka tihti. Missiis, et päikese - aga ikkagi prillid. Vaevalt, et ülalmainitud klounid ka minuga sugulust tunnevad.
Omavahel tehku mis pähe tuleb.


esmaspäev, juuli 25, 2005

 

AF illuminaator

Küsimus:
Tere Vadim!
Mul on digikaamera sony cyber-shot dsc-h1, sellel on AF illuminaator.
Mis asi see AF illuminaator on ja mida see paremaks teeb?
Tervitused!
PS: hoian Sinu blogspotil silma peal, väga huvitav lugeda:)

Vastus:
Tänan kiituse eest! Hoia silm peal jah, äkki läheb mudu üle käte teine.
Sony pildipillid on väga kõvad ja seda ei tasuks reklaamina võtta.
AF = autofookus. Illuminaator peaks olema pisike "lambike" kusagil kaamera ees, mis annab valgust just niipalju, et kapastraat saaks autofokusseerida ka vähese valgusega pilti plõksides.
Tee mu blogist siis ka üks pilt pimedas kasutades AF illuminaatorit ja anna kuidas läks. Kes teab, äkki saab olema ainulaadne foto.


 

Alcatel OT756

Küsimus:
Kas Alcatel OT756 saab laadida netist mp3-esid?
Muidu see toetab mp3.
Ning sellel on ka andmeedastus(infrapuna).

Vastus:
Tehniliselt saab suvalise faili netist kätte selle telefoniga. Olgu ta siis või mp3.
Pikalt ei ole isegi mõtet targutada, kas GPRS-i või infrapuna kaudu ja kuidas seada täpselt teha.
Sellel telefonil on 4MB mälu kasutaja jaoks. Ühe mp3-ga tõmbad Sa selle mälu umbe ja ongi kogu moos.
Ma ausalt öelda ei saagi aru, et milleks on nii vähese mäluga telefonil mp3 mängija, videomängija ja videosalvestaja küljes.


pühapäev, juuli 24, 2005

 

Tervitus

Küsimus:
Kas tervitada saab?
Kui saab, siis tervitaksin Sepandi Veiksi.

Vastus:
Saab ikka, kui pole just tegemist poliitiliste mängudega.
Sepandi Veiks, ole tervitatud! (kes iganes Sa ka ei oleks.)
Usun, et tervitajal olid tervituse ajendiks üllad eesmärgid. Ja juba edastasin ka tollele (lugejate jaoks) anonüümsele tervitajale Sinu vastutervitused.
Ei tea kas Sepandi Veiks on järjekordne nimi sarjast Katja Kahhelkivi ja Pilvi Põlvik?

Mul on veel puudu tutvumiskuulutus, koeraotsimiskuulutus ja tööpakkumiskuulutus.


 

Küsimused& vastused

Küsimus:
Tere Vadim!
Miks mina ei oska nii hästi kysida, kui sina oskad vastata?

Vastus:
Ära alahinda oma küsimisoskust. Käesolev küsimus on küllaltki nutikalt küsitud.
Mis minu vastamisoskusesse puutub, siis see on treenitav.
Kui Sa endiselt arvad, et küsida ei oska, siis tee trenni. Küsi julgesti. Kvaliteedi kriteeriumi pead kahjuks ise määrama.


laupäev, juuli 23, 2005

 

poola portsionid

Küsimus:
miks on poolas toiduportsjonid suuremad? kas see on tingitud sellest, et nad on veidike kiiksuga rahvas, kes pidudel pidevalt ringi kargavad? v6i on asi hoopis selles, et eestis on toiduportsjonid v2iksed?

Vastus:
No kuule, võrdle riikide pindalasid ja rahvaarve, siis hakka nurisema portsioni suuruse üle siinpool patikumi.
Ma muidugi ei väida, et poolakad oma suure portsioni piki maastikku määrivad või kambapeale õgivad aga vaata kui suure osa ellimineerib isase poolaka vunts ja Leedu turult ostetud kampsun. Ports peab suur olema.


reede, juuli 22, 2005

 

king, kinga, kinga.

Küsimus:
Miks mu kingad haiget teevad?

Vastus:
Raske on Sinu kingade eest rääkida aga minu kingad teevad mulle haiget, kuna nad hõõruvad.
No pane end kinga olukorda. Topitakse sisse, pressitakse tallale, käiakse, astutakse kes-teab-kuhu. Kas Sina rakendaksid sellises olukorras füüsilist valu? Mina teeks seda küll.

Anna mulle kohe ka andeks, kui mõtlesid hoopis mingit hingepiina. Ma tõõesti ei suuda ette kujutada, et Sa kutsud papu romantilisele jalutuskäigule, sussike keeldub, kuna tal on sandaaliga date ja valmistab sellega Sinule kirjeldamatut hingevalu


 

ogm failid

Küsimus:
(küsija sõnastuses)
Küsimus lihtne: Millega vaadata .ogm faile? Mul on codekc pack olemas ja BS player ei mängi.

Vastus lihtne:
Sellest ei piisa, et sul codeck pack olemas on. See peab olema .ogm codec pack ja see peab olema installitud ka, mitte lihtsalt olemas.
Ja võid ju proovida ka mingeid teisi videovaatajaid. Alusta Windowsi Media Playerist. (Ma saan aru, et loll soovitus, aga testimise mõttes võid ju proovida).


 

Kopüürid

Küsimus:
Kas rahatähed peaksid olema kassas tegelase näoga kassiiri poole ja
juuksed (kui juhtuvad olema) taeva suunas, või ei oma see tähtsust?
Kopüüride rahaline väärtus nende paiknemisest kassas kindlasti ei
muutu, aga esteetiline väärtus?

Vastus:
Esteetiline väärtus sõltub inimese tajust, harjumustest jne. Seetõttu arvan, et rahatähed ei _peaks_ olema tingimata mingit pidi. Aga see võimalus _võiks_ olla.
Kui sattub olema pedantlikum kassapidaja, siis tema võib laduda endale rahatähti nagu tahab. Ja kui teisele kassapidajale rahatähtede ladumine mingit naudingut ei paku, siis loopigu minupärast poe nurka ühte hunnikusse kui tahab.
Oled ehk näinud mõnes pisemas poekeses, kus rahatähed on lausa serviti laotud nii, et juuksed (kui on) taeva poole ja habe (kui on) maa poole.
Rahatähtede liikuv aabits kuluks ehk ära.


neljapäev, juuli 21, 2005

 

liigesevalud

Küsimus:
Tänan meeldiva vastuse eest. See tekitas kohe uue küsimuse:
Miks vihmase ilmaga põlved valutama hakkavad?

Vastus:
Tavaliselt on liigestel mingi häda küljes, mis annab tunda niiske ja jaheda ilmaga. Valu põhjuseks on tegelikult mingi liigeste haigus ja niiskus toob selle valu esile lihtsalt.
Vaata asja positiivset külge: kas oleks siis parem, kui liigesed valutavad ilusa ilmaga?
Aga täie tõsiduse juures: pöördu arsti poole. Liigesevalu ei saa ära võtta blogisse küsimustele vastuseid kirjutades.


 

Kohtuküsimus.

Küsimus:
Mind on pikka aega vaevanud küsimus, et kas on võimalik iseennast
kohtusse kaevata laiskuse ja tegemata jäänud toimingute (unistuste, mida
olen endale lubanud) tõttu.
Kui saab siis kuidas peaks hagi sõnastama.
Kui hagi Eestis ei õnnestu esitada siis kus ikkagi saaks.
Milline oleks kohtulahend.

Vastus:
Teistele lugejatele infoks, et selle küsimuse esitaja pani endale nime
Hr. Laiskus Ise. Sellest tulenevalt teatan, et iseenese kohtusse
kaebamine ei ole laisa inimese lõbu. Sellega on ikka paras sebimine ja
parim eeldus sellise protsessi ettevõtmiseks on virkus.
Põhjus enese kohtusse kaebamiseks on küll olemas. Aga kuidas Sa kujutad
ette seda kohtuistungit isegi kui seadusepügalad enese kohtusse
kaebamist lubaksid? Lükatakse kaks lauda kõrvuti, et sa saaksid korraga
olla nii ründe kui kaitsepositsioonil?
Noh olgu, kui kõik need asjad suudad ära orgunnida, end kohtusse kaevata
ja kohtuistungi korraldus ka sobib, siis minu arust on tegemist ikka
paraja onanismiga.
Võibolla kuskil Aafrika suguharus oleks kõige õigem trummide saatel
suure lõkke ääres ise enese vastu kohut käia.
Lähedaseim Sinu soovile oleks ehk jaapanipärane harakiri. Kohtulahend
oleks küll jube karm võrreldes eksimustega aga pole midagi teha. Kõik
mis teed, teed endale, oled kõiges ise süüdi.
Vastuse-Vadim on rääkinud.


 

kitarrikeeled

Küsimus:
Küsimus selline, et miks mu kitarril alati kõige peenem keel mängimise käigus kõige vähem häälest ära läheb? Erinevus on suht suur, teinekord on mõni keel peaaegu veerand tooni paigast ära aga kõrge e on peaaegu täpselt hääles.

Vastus:
Raiud raskelt madalamate keelte peal ja kõige peenemat ei puutugi või on ehk
ülejäänud timmerid kulunud peale selle kõrge e.
Täpsemalt teadmata on raske õiget vastust anda aga võimalused on veel sellised...
Jämedamate keelte peal on ikka rohkem pinget, kui peenikese peal seega võivad täpselt samas seisukorras timmerid natuke järgi anda jämedamate keelte pinget taludes.
Mõnedel kitarridel on kohe teada selline eripära, et vajuvad kergesti häälest ära.
Selge on see, et kitarri tuleb aegajalt üle häälestada. Äkki oled lihtsalt liiga jämedate keelte komplekti peale lajatanud?
Aga äkki on Su repertuaar selline, et kasutad mingeid venitusi rohkem nende jämedate keelte peal vms.
Rääkisime Angus Youngiga just Sinu keelteprobleemist. Ta arvas ka, et kui Sa mingit lolli setupi viga ei ole teinud näiteks keelte valikul ja aparaat pole ära kurnatud, siis ei tohiks kitarril midagi viga olla. Põhjus peitub Sinu mängustiilis ja/või keeltekasutuses. No ja selles ei ole midagi imelikku, kui kitarri aegajalt häälestada tuleb. Häälestust tasub kontrollida praktiliselt peale iga lugu. Kogenud kõrv kuuleb häälestusvea ära tõmmates korra sõrmega üle lahtiste keelte.


kolmapäev, juuli 20, 2005

 

sadu...

Küsimus:
miks just praegu sadama hakkas?

Vastus:
Sobivad sajupilved jõudsid kohale ja kallasid vee alla mis muud. Eile oli tarnijal raskusi sobivate vihmapilvede kohale vedamisega. Tänaseks on probleemid lahendatud ja esimesed vihmasabinad juba käes.


 

Kadri Adamson

Küsimus:
Mul on selline küsimus,et mis on Kadri Adamsoni MSN?

Vastus:
Sa vist oled kõik variandid juba läbi proovinud. Noh nagu kadriadamson@hotmail.com, kata15@hotmail.com ja linnakesksekoduliis@hotmail.com.
Need tõepoolest ei toimi ja viimases hädas pöördusid Vastuse-Vadimi poole. Õigesti tegid. Ma aitan, aga mitte lõpuni.
Vastuse-Vadimil on Adamsoni Kadriga semm sees juba 1990nda aasta suvest, kui Kadri noore tüdrukuna Uulu lähedal vabaõhulaval valges kleidis tantsis. Olen temaga ka ühes voodis pikutanud, kuid me ei teinud midagi. Juttu ka ei rääkinud.
Aga ei ole minu vabadus tema MSN-i aadressi levitada. Ma ei ole kursis, kas tal oma Liisi nimelisel tegelaskujul on eraldi aadress. Kift oleks ju seriaali linti võtmise ajal temaga lobiseda.
Ainus, mis ma teha saan on see...

====Teade Kadrile====
Kallis, Kadri Adamson!
Kui Sa seda loed, siis äkki tuled vastu minu küsija soovile ja jagad talle oma MSN-i aadressi. Ma usun, et tal on head kavatsused. Tema aadress on hiob10@hotmail.com (avaldatud omaniku loal) .
====Teate lõpp====

Kui see trikk nüüd õnnestub, siis võid või sees olla ca aastakese pärast. SLÕhtuleht kraaksub, et Kadri ootab titat. Kui emme on beebiga kodus ja on juba päevarezhiim sees maimukesel, siis lapse uneajal on noored emmed väga valmis interneti kaudu suhtlema.

Jõudu!


teisipäev, juuli 19, 2005

 

Sinivetikad

Küsimus:
miks on sinivetikatel selline nimi, kui nad tegelikult on rohelised?

Vastus:
Kui kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean ma alustama sellest, et ma ei tea.
No tõesti ei tea, miks neid sinivetikateks nimetatakse, kuigi nad ei ole ei sinised ega vetikad.
Enamuses on nad rohelised fotosünteesi tõttu. Leidub ka sinakaid (mitte siniseid), punakaid ja roosasid sinivetikaid.
Teine jama on vetika nimes. Pole ta vetikas ühtigi, pigem siiski bakter. Täpsemalt tsüanobakter.
Ehk on nende nimi just sinivetikas, kuna keegi teadlane on üritanud neid kunagi sinivetikajuustu valmistamiseks kasutada?
Purustamaks sinivetika müüti teatan, et sinivetikas on bakter ja vaid omab paremal juhul ainult sinakat värvivarjundit.
Vot paras teema 8nda klassi bioloogia kodutöö kirjutamiseks.


 

kollane klaviatuur

Küsimus:
Teatavasti on ühel keskmisel klaviatuuril 105 klahvi. Kuidas näeb välja
aga nt hiinlaste klaver? Mitu nuppu seal on?

Vastus:
Kollase klaviatuuri nuppude arv on samasugune nagu sinise klaviatuuri jagu.
Konkreetselt hiinlaste klaviatuuril omab iga tähemärgi klahv lisaks suurele-väikesele tähele (läbi shifti) ka kolme lisamärki. Minujaoks näevad need lisamärgid välja nagu hieroglüüfid).
Numbrinupud omavad lisaks numbrile ja kirjamärgile lisaks kahte hieroglüüfi. Kahe (shifti kaudu) kirjamärgi klahvid omavad ka lisaks kahte hieroglüüfi.
Enter, Backspace, Tab, Shift, Ctrl, Alt Gr, Alt CapsLock muidugi lisaks.
Tea mitu nuppu neil hiire peal on ka?


 

Mis lahti?

Küsimus:
Muudkui klikin iga päev Sinu leheküljele ja mis ma näen - juba mõnda
aega ei midagi uut!? Ega ometi päikesepiste või mõni kole puugitõbi?
Aga tegelikult huvitab mind veelgi enam vastus küsimusele kas Leedus on
juba kirsid valmis?

Vastus:
Selle küsimuse saatmisajaks näitab minu arvuti sellist infot:
Date: Sun, 17 Jul 2005 17:29:01 +0300 (EEST).
Kätte sain ma millegipärast ta alles täna hommikul.
Seega on ka seletatav, miks küsija hakkas minu käekäigu pärast pühapäeval muret tundma - vastasin ma ju üle pika aja esimesele küsimusele mõned minutid peale kella 12 öösel, tegelikult siis juba esmaspäevase kuupäeva sees.
Hea uudis on see, et nüüdseks juba uut on, päikesepistet ei ole ja puugitõbe ka pole. Taevas ei ole ka kaela kukkunud.
Leedus on tavaliselt sel ajal kirsid valmis nagu naksti. Ega aastad pole vennad. Kahjuks ei ole aega olnud ise vaatamas käia, et kuidas sel aastal lood on aga ma usun valmis kirssidesse Leedus praegusel hetkel.
Kui see Sul nüüd kriitilise tähtsusega info bitt on, siis ma võin natuke hiljem mõnele semule (Gediminas, Mindaugas või Vytautas) helistada Leetu ja täpselt järgi küsida.
Halb lugu on see, et mingil ajahetkel võib olla olukord, kus ühel mehel suvilas on kirsid valmis juba aga Leedu teises otsas veel mitte eriti. Leedu on ikkagi suur maa ju.


esmaspäev, juuli 18, 2005

 

luksumine

Küsimus:
Millest tekib luksumine?

Vastus:
Luks tekib, kui spasm tõmbab kokku suure diafragma lihase, mis lahutab kõhuõõnt rinnakoopast. Selle spasmi tulemusena tõmmatakse sisse järsult palju õhku kuni äkitselt katkestatakse õhu sissevool häälepaelte poolt. Sealt tulebki see luksumise spetsiifiline hääl, heli, sound või nimeta kuidas tahad.
Sellise spasmi põhjuseks võib olla liiga täis kõht. Piisavalt täis kõht luksumise jaoks võib aga tekkida järgnevate tegevuste tagajärjena:
- liiga palju ja liiga ruttu söömine (ahmimine),
- liigne alkoholi tarbimine (lakkumine),
- järsk temperatuuri muutus kõhus (klaasile külmale joogile järgnev klaasike kuuma),
- emotsionaalne stress või erutus
jne.
Muide, ka suitsetamine.


 

Lennukid(jätk).

Küsimus (uuesti):
Läksime sel nädalavahetusel sõbraga vaidlema, kui vaatasime taevas
lennukeid, osadel oli pikk valge jutt taga, teistel aga mitte. Sõber
väitis surmkindlalt, et need, millel valge jutt taga, maanduvad
Tallinnas ja seetõttu peavad nad kütusepaagid tühjemaks laskma paisates
kütuse siis taevasse (sellest ka see valge triip taga), need aga millel
triipu taga pole, lendavad otse edasi (siis Saksamaale või mujale). Mina
selle jutuga nõus ei ole (see ju absurd) ja lubasin endale, et uurin
asja. Milles siis tegelikult vahe seisneb? Äkki teab Vastuse-Vadim
vastust?

Vastus:
Otsustasin sellele küsimusele vastata kohe kahe eraldi sissekandega.
Käesolev on siis teine (järjestikune), mis vastab ka tegelikule
küsimusele.
Lennukite marsruudil pole triibuga mingit pistmist.
Reaktiivmootorist välja lendav kuumaõhujuga kohtudes atmosfääri kõrgetes
kihtides oleva madalatemperatuurse ja -rõhulise välisõhuga tekitab
kondentsi, mis maapealt visuaalsel vaatlemisel on nähtav valge
aurujutina lennuki taga isegi siis, kui lennuki kütusepaagid on
servatasa täis Saksamaale maandudes.


 

Lennukid

Küsimus:
Läksime sel nädalavahetusel sõbraga vaidlema, kui vaatasime taevas
lennukeid, osadel oli pikk valge jutt taga, teistel aga mitte. Sõber
väitis surmkindlalt, et need, millel valge jutt taga, maanduvad
Tallinnas ja seetõttu peavad nad kütusepaagid tühjemaks laskma paisates
kütuse siis taevasse (sellest ka see valge triip taga), need aga millel
triipu taga pole, lendavad otse edasi (siis Saksamaale või mujale). Mina
selle jutuga nõus ei ole (see ju absurd) ja lubasin endale, et uurin
asja. Milles siis tegelikult vahe seisneb? Äkki teab Vastuse-Vadim
vastust?

Vastus:
Loomulikult teab.


 

Vahepala nr. 12.

Tundus, et küsimuste tulv on vaibunud. Tundus, et inimesed on puhkusele
läinud. Läksin ka puhkusele. Järsku avastasin 10 vastamata küsimust
mailide hulgast. Olen veel ka sel nädalal puhkusel, kuid püüan ikka
vastata. Ärge pahandage, kui olen vastamisel laisk.
Hetkel on veel 7 küsimust vastamata.
Vahepeal on ilmunud ajakirja [digi] uus number. Seal on ka ära trükitud
minuga tehtud intervjuu.


 

küsimusmerest

Küsimus:
miks meri on vahel paiguti silmnähtavalt sile ja siis, sealsamas kõrval, säbruline? tuul on ju ikka üks ja seesama ja sügavused klapivad niisamuti. väiksest peale olen teada tahtnud.

Vastus:
Esimene eeldus on vale - tuul ei ole üks ja seesama. Meetri kaugusel võib tuul olla erinev, kuigi tuule üldine suund ja kiirus (tugevus) on samad. On ta siis minimaalse temperatuurierinevuse tõttu võtnud suuna rohkem ülevalt alla vms.
Mere põhi ei ole ainult sügavusega määratud. Kivid, vetikad jms. kraam põhjustavad merevee erinevaid liikumisi ja mitte ainult horisontaalsel suunal. Kui Sa isegi otsid välja täiesti sileda põhjaga mere piirkonna, siis need virvendavad lainekesed ei teki otse neid põhjustava merepõhjaanomaalia kohal, vaid ikka natukene eemal.
Nii et selles pole midagi imelikku, kui meri on kõrvuti säbruline ja sile. Sellise nähtuse tingimiseks on omad põhjused, kuigi need ei ole alati nii lihtsad nagu põhja sügavus ja (näiline) tuule tugevus ja suund.


 

Moos & Komm

Küsimus:
kuidas moos kommi sisse saab?

Vastus:
Moosipritsiga pressitakse kommimassist veeretatud ja veel hangumata kommitooriku sisse sobiv moos. Poleeritakse enne paberisse keeramist teravad nurgad maha ja ongi valmis.
Muide, sellele küsimusele olen varem vastanud. Praegune vastus on erinev eelmisest, kuna tehnoloogia areneb.


 

videokaart

Küsimus:
Kui ma ostsin endale uue videokaardi, panin ma enda vana kogematta kilekotti, sest ma siis veel ei teadnud, et elektroonika ei tohi staatilise elektriga kokku puutuda. Ei viitsi videokaarti arvutist välja kiskuda ja uut asemele toppida, siis sellepärast küsingi, kas ta veel tööle hakkab? Ma peaksin varsti uue arvuti saama ning selle uue videokaardi, mis mu praeguse raali sees on, tahaksin panna enda uue kasti sisse ja vana panna praeguse sisse.

Vastus:
Mina ei ole suutnud staatilise elektri abil veel ühtegi enda jaoks olulist elektroonikaga seotud vidinat läbi kärsatada. Arvutidetailide puhul hõlmab see kõike mäluklotsist emaplaadini.
Küll aga on mindki manitsetud arvutiplaate hästi hoidma aga ma olen lohakas jobu, kes manitsustest ei hooli.
Ma arvan, et hakkab tööle kui Sa just ebaõnneseen ei ole. Ega proovimata teada ei saa.


 

Cool vibes

Küsimus:
Et mul selline väike lihtsureliku küsimus, et cool vibes why dont you kill me??

Vastus:
Ainuke vibesitest, mis killida suudab on hot vibes. Puhtfüüsilistel põhjustel.
Killimine pole cool ja seetõttu ei saa killiv vibe isegi mitte nime tõttu cool olla.
Kokkuvõttes siis - eeltoodud põhjustel ei saagi coolid vibesid killida isegi mitte Sind.


esmaspäev, juuli 11, 2005

 

Talv

Küsimus:
Vanarahvas räägib, et ega tali taevasse ei jää, aga kui jääb?!

Vastus:
Vanarahval on õigus.
Talvega on sama lugu nagu minu vastustega. Kui piisavalt kaua oodata,
siis tuleb ka väga ammu esitatud küsimusele lõpuks vastus. Kui piisavalt
kaua oodata tuleb lõpuks ka igast taevast tali alla. Juhtub, et täitsa
alla ei tule, jääb nagu poolde vinna. Aga taevasse tali ei jää. Seda Sa
pelgama ei pea, et taevas sinna kinni jäänud talve tõttu punni läheb ja
lõpuks lõhki käriseb.


neljapäev, juuli 07, 2005

 

Nexus

Küsimus:
miks nexus sakib?

Vastus:
Maitse mulle isegi meeldib, kuigi ma ei ole suurem punase veini sõber. Sakib ta aga paremini, kuna omab keskmisest veinist rohkem pöördeid.
Seda on tegelikult võimalik pudelilt välja lugeda, ei pea tingimata maitsema.


 

konditsioneer

Küsimus:
Ilmad on kole palavaks läinud, aga ühiskonna sundimisel tuleb kogu päevane aeg kontoris veeta. Juhatus konditsioneeri ei osta, kuna augusti alguses on kolimine uude kohta, kuhu on juba konditsioneerid paigaldatud.

Kuidas on võimalik lihtsate ja odavate vahenditega mingi ajutine lahendus ehitada? Hetkel on aken pärani lahti ja väike ventilaator üritab paksu õhku ringi liigutada...ei toida see variant.

Vastus:
Vastupidiselt laialtlevinud arvamusele õhust ja armastusest elamise kohta on mul rõõm Sulle teatada, et oled õigel teel mittetoitmise asjus.
Olgu õhk kui paks tahes, kõhtu ta ei täida. Ka suurim ventilaator parima üritamise korral (keetmine, hautamine, grillimine jne) ei kõlba haugata.
Avatud aken võib isegi sisetemperatuurile pigem lisa anda. Värsket õhku annab ta muidugi ka.
Õhku tuleks jahutada. Selleks ongi konditsioneerid.
Sa otsid lihsat (ja odavamat, kui seeriatoodang) kodust vahendit konditsioneeri ehitamiseks. Well, njetu.
Vann jääkuubikutega ehk ainult. Töötegemisele see mõjub ka laastavalt.
Kas aknaid otsese päikesevalguse eest kaitsta annab?

Ilmselt ei, muidu Sa poleks ju küsinud.

Tead, streikige kaudselt. Loid samm, tuimad näod, niiske lapp otsaette (neid käite kraani all jahutamas) jne. Parim näitleja võiks ajaviiteks minestada. Nõudke seda jooki, mida Andrus Veerpalu reklaamib.

Ma saan aru, et see probleemi ei lahenda, kuna augustini on loetud nädalad. Aga vähemalt lõbusam peaks olema.


kolmapäev, juuli 06, 2005

 

Päevakoer

Eellugu:
Lapsed tõid reedel (01.07.2005) Peipsi äärest kaasa sellise
nimetissõrme pikkuse ja jämeduse vastse. ilus, suur, keskmise pikkuse
karvaga ja musta-kollase kirju. Umbes kell 21:30 sai ta asetatud akna
kõrval rippuva ronitaime külge. Hommikul u. 10:00 oli vana juba ennast
tihedasse kookonisse pununud ja nägi unes mahlakat valgesireli lehte.

Küsimus:

Millal on oodata liblika sündi?
Kas ta vajab ka selleks, et liblikaks muutuda, ka mingit erilist
hoolitsust või keskonda?

Kui ta juba kookonisse end keris, ju leidis sobiva koha nukkumiseks. Las olla seal, kus on.
Kirjelduse järgi julgen arvata, et see liblikatõuk on pärit lõuna poolt. Põhja-Eestis neid tegelikult eriti ei levi.
Keskkonnast sõltub natukene see kookonis veedetava aja pikkus, aga mitte eriti. Enamus töö ussikese muutumisel liblikaks on aja teha.
Arvesta umbes kuu ajaga. Ütleme parem, et augusti lõpp.
Kuuldavasti mõned põrnikad kooruvad kookonitest alles 17 aasta pärast. Sinu poolt kirjeldatud röövik peaks suve lõpu poole kindlalt minema lendama.
Oht on see, et ei märkagi hetke, mil tegelane kookonist jalga laseb. Lihtsalt ühel hetkel on katkine tühi kookon.
Edu!


 

Arvuti vedamine.

Küsimus:
Kas arvuti saab kahjustada kui seda vedada teisest kohast teisse?

Vastus:
Jah, saab küll.
Tegin paar katset. Lohistasin koduse arvuti ühest toast teise hiirest sikutades. Monitor kukkus laualt alla ja läks katki, arvuti korpus jäi laua ja tooli vahele kinni ning hiire juhe läks suure sikutamise peale katki. Kõlarid kukkusid laua taha radika alla, sealt ma neid vist enam kätte ei saa.
Teine katse: sidusin läpaka auto kärukonksu külge ja sõitsin paar kilomeetrit ühte teise kohta. Läpakas kulus imeõhukeseks.
Mõlemad katsed tõestavad, et arvuti vedamisel ühest kohast teine saab raal kindlasti kahjustada.
Mul nüüd oligi natukene vastamises pausi, kuna arvutid olid katki.


esmaspäev, juuli 04, 2005

 

Peegel

Küsimus:
mure selline, et vaja eemaldada peegeldav alumiiniumikiht peegli tagakyljelt. kuidas seda oleks targem teha ilma peegli pinda kahjustamata. oletan, et mingi happega, kuid pole kahjuks soolade ja hapete tabelit k2ep2rast.

Vastus:
Härra restaureerib mööblitükki nagu ma aru saan. Alumiinium on üks lahe materjal. 1827 aastal suutis Friedrich Wöhler saada halli puru, mis peenestamisel läikis metalli moodi. Oersted olla sama asja natuke varem suutnud nõiduda. 18 aastat kulus, et saada alumiiniumi paarimillimeetriste granulitena.
Kift hõbeda sarnane metall, kuid 4x kergem hõbedast, 3.5x vasest ja 5x rauast.
100 aastat tagasi kasutati alumiiniumit vaid luxasjade valmistamiseks. Hinnaline ja haruldane metall ikkagi. Sellepärast ma arvasingi, et tegemist võiks olla mingi vana mööblitükiga.
Tänapäeval on alumiinium kõikjal. Looduses puhtana tea ei leidu, kuid kivimite, mineraalide ja savide koostises on ühenditena alumiiniumi suure keemilise aktiivsuse tõttu väga palju. Maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal massi järgi.
Alumiiniumiühendid on väga püsivad, kuna õhuhapnikuga reageerides tekitab ta enda ümber õhukese, kuid tiheda oksiidikihi. Alumiiniumi aatom annab oma välimisest kihist lõdvalt ära kolm elektroni ja nutma ei hakka.
Hapetega on alumiinium alati nõus reageerima. Happelised toiduained teevad alumiiniumnõudes pikemaajalisel säilitamisel kohe tsirkust. Hapukapsad näiteks.
Ma ei julge küll soovitada alumiiniumikihi eemaldamiseks klaasipinnalt hapukapsaid.
Väävelhappega saab aga 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2 reaktsiooni tulemusena alumiiniumisoola, mis peaks minuteada klaasilt pudenema.
Aga samas on too alumiinium seal kindlasti kaetud alumiiniumoksiidiga, mis ei viitsi hapetega eriti midagi ette võtta.

Kokkuvõte:
Pane rõhku ehk elektroolüüsi ja keemia koostööle.


laupäev, juuli 02, 2005

 

Saamaküsimus

Küsimus:
seoses iskliku emotsionaalse kriisiga järgmine küsimus: kas me tahame alati seda mida me ei saa ja kas me ei taha seda mis meil on? ja mis on sellel pistmist muusikaga?

vastust ette teades,

Vastus:
Vot nüüd lopsu. Küsija on saama peal väljas, teab ise vastust aga küsib. Kui inimesel on tahtmishaldus paigas, siis on võimalik tahta seda mida saab ja saamatuid asju mitte tahta.

Tahtmishalduskoolituskeskus on suvevaheajal praegu aga sügisest algavad uued kursused nii algajatele, kui edasijõudnutele.

Musaga on tahtmisel pistmist vaid siis, kui lugu on sol dies minooris või akordionil kõlab nukker septakord.


 

Vahepala nr 11.

Tuli tahtmine teatada, et huvitavad küsimused on kastis (sex, porno, swinging, viagra ja casino loomulikult)
Alumiinium sai vastatud aga kala tõttu pole ilmunud. Ei jaksa uuesti toksida telefoni seest. Esmaspäeval panen uuesti. (Soolhape, väävelhape või kuprumsulfaat aga mitte floriidhape.)
Jalqpalli ja hümni teemaline värk sai jätku. Vastus on tulemas.
Kobin-Küsija on Vastuse-Vadimi lõbustamises jällegi 1 punktiga ees Dr. Faktorist peale pikka pausi.
Heiti Kender, Sulo Kallas, Anu Välba, Baari-Annika, Silver Meikar ja muud kõvad tegijad, kas Te olete oma küsimuse juba esitanud? Michael Jordani küsimuse tunneks ma ära ka tunnaldega kombaes.


reede, juuli 01, 2005

 

Jalgpalliküsimus

Küsimus:
Tekkis selline küsimus, et mis otsustab jalgpallis hümni mängimise
järjekorra enne mängu?
Sõltub see mingisugusest reitingust, särgivärvist või treeneri
emotsionaalsusest... Ei tea ise mitte..
Ette tänud!

Vastus:
Oh oleks see nii lihtne. Kui päike tõuseb idast, siis mängitakse kohalik hümn enne ja kui läänest, siis külalistiimi hümn.
Uurisin ka seost võistkonna jalanumbrite geomeetrilise keskmisega. Diferentsiaal üle n-mõõtmelise vektorruumi hüperoolse läbilõlke astendamine jäi ka tulemuseta, kuid ma hakkasin kahtlema jalgpalli palli ventiili töökinduses.
Minu arust on mõnelpool maakera see hümnide järjekord pisut segi ka.
Konkreetse vastuse mõttes ütlen, et Serbias mängitakse koduhümn enne ja siis külaliste oma.


This page is powered by Blogger. Isn't yours?


Alates 24. November 2005.