esmaspäev, juuli 04, 2005
Peegel
Küsimus:
mure selline, et vaja eemaldada peegeldav alumiiniumikiht peegli tagakyljelt. kuidas seda oleks targem teha ilma peegli pinda kahjustamata. oletan, et mingi happega, kuid pole kahjuks soolade ja hapete tabelit k2ep2rast.
Vastus:
Härra restaureerib mööblitükki nagu ma aru saan. Alumiinium on üks lahe materjal. 1827 aastal suutis Friedrich Wöhler saada halli puru, mis peenestamisel läikis metalli moodi. Oersted olla sama asja natuke varem suutnud nõiduda. 18 aastat kulus, et saada alumiiniumi paarimillimeetriste granulitena.
Kift hõbeda sarnane metall, kuid 4x kergem hõbedast, 3.5x vasest ja 5x rauast.
100 aastat tagasi kasutati alumiiniumit vaid luxasjade valmistamiseks. Hinnaline ja haruldane metall ikkagi. Sellepärast ma arvasingi, et tegemist võiks olla mingi vana mööblitükiga.
Tänapäeval on alumiinium kõikjal. Looduses puhtana tea ei leidu, kuid kivimite, mineraalide ja savide koostises on ühenditena alumiiniumi suure keemilise aktiivsuse tõttu väga palju. Maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal massi järgi.
Alumiiniumiühendid on väga püsivad, kuna õhuhapnikuga reageerides tekitab ta enda ümber õhukese, kuid tiheda oksiidikihi. Alumiiniumi aatom annab oma välimisest kihist lõdvalt ära kolm elektroni ja nutma ei hakka.
Hapetega on alumiinium alati nõus reageerima. Happelised toiduained teevad alumiiniumnõudes pikemaajalisel säilitamisel kohe tsirkust. Hapukapsad näiteks.
Ma ei julge küll soovitada alumiiniumikihi eemaldamiseks klaasipinnalt hapukapsaid.
Väävelhappega saab aga 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2 reaktsiooni tulemusena alumiiniumisoola, mis peaks minuteada klaasilt pudenema.
Aga samas on too alumiinium seal kindlasti kaetud alumiiniumoksiidiga, mis ei viitsi hapetega eriti midagi ette võtta.
Kokkuvõte:
Pane rõhku ehk elektroolüüsi ja keemia koostööle.
Alates 24. November 2005.