esmaspäev, märts 27, 2006
liikluskultuur.
Küsimus:
vbl on seda juba kysitatud, ausaltöeldes pole kõiki küsimusi-vastuseid läbi lugenud, aga küsimus järgmine:
kas Sa näed lahendust kaosele, mis valitseb Eesti liikluses?
Näited: Tallinnas panevad mingid vennad lihtsalt punasega üle ja siis nõeluvad kogu aeg, tln-tartu mnt-l lihtsalt kuskil kose või mäo kandis tekib vahel kolm rida, sest mingid vennad tahavad mööda sõita ja eriti ei viitsi vaadata kas keegi vastu tuleb...jne. Ja mente ka kuskil pole ja kui oleks ega siis midagi ei juhtuks ka.
PS kui arvad et ma mingi 100 aastane vanapapi oled, siis ei, olen 20.
Vastus:
Lihtsat ja kiiret lahendust ma ei näe. Joobes juhtide taltsutamiseks tõsteti trahve, ikkagi on numbrid liiklusstatistikast üsta hirmuäratavad. Punatule vargaid püütakse videokaamerate abiga aga kätte saadakse ju tegelikult ainult kübeke ja nähakse jäämäe tippu. Nõelujaid ei jaksa keegi püüda. Nüüd siia järge võib kiunuda, et politseil pole ressursse. Kärss on ka kärnas muide.
Tegelt teeb tigedaks, kui peavad kinni mingi lahtise turvavöö pärast, kui kõrvalt pannakse raske lauluga mööda ja punase alt läbi.
Istu mõne soomlase juhitavasse autosse. Mees peab kinni kiirusepiirangutest, näitab igal pool suunda ja üldse sõidab rahulikult. Meil on aga piisavalt neid lolle, kes nõeluvad ja loodavad kiiremini edasi saada. Sujuv liiklus oleks tegelikult palju kiirem kõigile. Aga millal see meie juhtide ajusse jõuab, seda ma ei julge ennustada.
Võtame näite: kui seisad valgusfoori taga Liivalaia tänaval tolle Tatari valgusfoori juures suunaga Olümpsi poole. Kui tuleb roheline tasub esimese paari käiguga ajada kiirus ca 45 peale, siis lükata kolmanda käigu kanti ja jätkata samal kursil (kindlalt alla 50). Peale järgmist valgusfoori ei tohi ka veel kiirust tõsta. Kui jõuad Lembitu-Juhkentali valgusfoorini ja seal rohelise ette lööb, siis võid Raua tänavani juba päris hea vingaaliga panna... 55 ütleme. Sõltub kui palju neid soodasi teele satub, kes lajatavad kiiruse 65 peale ja järgmise valgusfoori ees pidurdavad. Mul on tühjade tänavatega õnnestunud rohelises laines surfata Russalka juurest hullumajani.
Kui kõik mängiks sekundite mängu rohelise lainega ja regulliks kiirust vastavalt lainele, siis oleks üsna sujuv liiklus või mis?
neljapäev, märts 23, 2006
ahistamine
Küsimus:
Miks on nii, et enamust ei saa ahistada? Alati halavad vähemused, et
neid ahistatakse, aga keegi ei mõtle selle peale, et tänapäeval
ahistavad vähemused enamusi. Ma tooksin näite moslemite tegevuse põhjal.
Pariisis nõuti ühe supiköögi sulgemist, sest see pakkus kodututele
tasuta suppi (sealihast) ja kuna moslemid teadupärast sealiha ei söö,
siis nad tundsid, et see ahistab neid, sellise koha olemasolu.Aga kas
selle sulgemine siis mittemoslemitest kodanikke ei ahista?
Vastus:
Näidet polegi vaja.
Ma toon ise näite. Astun naisterahvale seljataha, ta nagu piilus üle
õla, et mida mina teen. Mul ei olnud mingit erilist tegevusplaani ega
asja mida ma tahtsin teha. Nähes tema jälgivat piilumist võtsin tal
õlgadest kinni ja ütlesin, et tahan teda ahistada. Tema vastas, et mind
ei saa ahistada, kuna mulle meeldib see. Minul oli suu vett täis nagu ei
kunagi varem.
Enamust ei saa ahistada, kuna enamusele meeldib see.
Aga mis puutub moslemite ja homode ja muude pisipoiste kaklemisse, siis
on see rohkem kitumine. Ja kui aus olla, siis iga päevaga võtab nende
tegevus rohkem ahistamise moe. Seetõttu ütlen, et veel ei saa enamusi
ahistada aga varsti on see igapäevane nähe.
kolmapäev, märts 15, 2006
une-matikühvel
Küsimus:
Mul mõlgub juba aastaid meeles küsimus, mille minu tollane silmatera
Robikaru esitas: kas Une-Matil on kühvel?
Nüüd on Robikarust saanud Robikakk (vt nt www.blog.ee/romana) ja
päevakorras on varast puberteeti puudutavad probleemid, aga see selleks.
Kõige muuga saan kindlasti hakkama, kui kühvli saladus on lõpuks ometi
paljastatud.
Vastus:
Kühvli saladuse paljastame kohe nagu 1-2-3.
Unematil on kühvel. Selles olen ma täiesti kindel. Igas normaalses
majapidamises on kühvel. Seda kühvlit kasutatakse koristustöödel
põhiliselt. Mis puutub aga une-liiva silma puistamisse, siis see on
keeruline käsitöö ja selle tarbeks kühvel tööristana ei sobi. Seda
kühvlit ei ole Unematil ega ka kellelgi teisel. Ka maailma suurimas
lasteaias hulgi uneliiva silma puistamiseks ei ole olemas mingit
abivahendit. Kõik käib käsitsi.
Vastasel juhul oleks täna kühvel, homme juba liivapuistur ja aasta
pärast kallataks uneliiva transpordi helikopteri pealt.
Minu jaoks on veel saladus, et millega Unemati oma uneliiva laos liiva
haldab ehk on tal seal mingid abivahendid, millega liiva kottidesse
kühveldada? Buldooser näiteks?
reede, märts 10, 2006
Runescape
Küsimus:
Tere!Mul on selline probleem , et mängin ühte mängu juba 3ndat
aastat.Nimeks sellel siis Runescape.Ise olen 16 aastane ja sellega siis
nii , et alguses oli see lihtsalt ajaviide ... Aga nüüd puudun pidevalt
koolist ja ei taha kuskile minna.Mängin pidevalt seda mängu.Päevast -
päeva.Ja ainust põhimõte teha endale parim kasutaja maailmas , mis
hakkaks raha sisse tooma.Kas saate mind aidata .. Mida ma peaks ette
võtma selle asjaga ???
Vastus:
No tere! Võtsin mina jalad selga ja lippasin ka Runescape nimelist mängu
mängima. Kammisin Tutorial Islandi läbi, astusin maailma palge ette,
proovisin üht-teist ja ma ei näe, kus peitub selle mängu võlu.
Lugejatele, kes asjaga kursis ei ole seletan lühidalt.
Saad endale isikliku päkapiku, pead ta riidesse panema sama süsteemiga
nagu Barbie või Bratz-i nuku. Õpid Tutorial Islandil mõned põhisammud ja
saad hakata mängima. Korjata nänni, teha trenni, kakelda ja ringi
kõndida.
Ma ei saa isegi sellest aru, miks seda kutsutakse Multi User mänguks.
Praktiliselt paned kogu aeg soolot seal, kauplemine ja kaklemine ning
mõningane rääkimine ei tee tavalisest puzzlest Multi User keskkonda.
Läheme nüüd küsija probleemi juurde.
See on muidu halb, et Sul peale Runescape enam muid huvisi ei ole ja
isegi koolist kõrvale hiilid.
No vaata mu eelpool kirjutatud negatiivset arvamust tollest mängust ja
mõtle, et kas Sul on parem omada kõva leveliga päkapikku selles
virtuaalmaailmas või on ehk kavalam tõmmata paraleele päriseluga ning
täiendada oma oskusi ja varandust siin ilmas. Aga palun, ära hakka
tänaval krabidega äritsema ja vastutulijale molli sõitma, et kopkat
teenida.
Muide, mind hakkas huvitama, et mida siis on vaja teha selleks, et
maailma parim mängumees olla seal? Kolme aastaga Sa seda suutnud ei ole,
nagu ma aru saan? Kui kõva tase Sul siis on seal? Seal on üks kiilakas
siniste pükstega tüüp nüüd, kelle nimi on vastusevadim ja usu, selle
päkapiku omanikul on täiesti savi, kui kõva päkapikk tal on. Huvitav
oleks muidugi neid linnakesi seal läbi jalutada ja aegajalt präänikut
küpsetada. Teepeal tuleb kahjuks vastu aga igasugu totusi, kes
naljaviluks minu päkapiku maha tapavad.
No aga mis siin imestada, terve maailm oli 25 aastat tagasi Rubiku
kuubiku fänne, nüüd on sama jama tolle Sudoku nimelise asjaga. Runescape
on veel üks ajaveetmis võimalusi. Aga Sa võta kätte ja veeda seal ainult
oma vaba aega, mis jääb üle õppimisest, mõningasest ujumis-,
suusatamis-, kabe-, kossu-, lennumudelismi- vms. trennist. Aja oskused
päris maailmas ikka kõrgemaks, kui Sinu päkapikul virtuaalmaailmas.
Mul küll tekkisid mõned ideed seoses Runescape maailmaga...
1) päkapikud võiks omavahel lapsi saada. (ebaeetiline idee, paljud neist
lastest jääksid ilmselt orbudeks, lokkaks ka inimkaubandus jne...).
2) tahtsin seal poest läpakat osta aga polnudki. wifi hotspot-i ka ei
leidnud. hmm.
3) ilgelt oleks tahtnud ka endale hobust või tsiklit soetada. või no
kasvõi maisikepikesi osta. ei saa.
teisipäev, märts 07, 2006
Kalad
Küsimus:
Vaatasin dok.filmi haikaladest, kuidas hai suu ammuli ründas oma saaki.
Sellest ajast peale vaevab mind küsimus, et miks kaladel vesi kurku ei
lähe. Ma saan aru küll, et nad on Jumala poolt natuke "teisiti ehitatud"
aga mind just huvitabki, et mis asi neil takistab vee kurku tõmbamist.
Vastus:
Hea, et küsija mainis dokumentaalfilmi haikaladest. Muidu ma oleks
arvanud, et tegemist on kalapoeg Nemo fänniga.
Minu arusaam antud küsimuses on selline, et haikala suu tegelikult üldse
ei sulgugi aga ta on hüdrodünaamiliselt (tuletatud sõnast
aerodünaamiline) ehitatud kere külge sellisesse kohta, et eriti palju
vett just sisse ei lenda aga midagi voolab hammaste vahelt läbi iga
kell. Nina tõrjub esimese veemassi laiali ja suu avamisega on hail endal
võimalik regullida suhu lendava vee hulka. Vaata ka haikala suu
nurkasida...
Need on ehitatud nii, et vesi saaks külgedelt vabalt välja voolata.
Ilmselt reguleerib kala ise seda oma keelega. Kui ikka keel paksuks
panna ja suu nurkade lähedusse välja lükata, siis enamus vett voolab
suunurkadest välja ja neelu ei lähe otseselt midagi, isegi kui suu on
pärani lahti.
Kui amps on suu suhtes õite asendi kätte saanud (target locked), siis
peletis lihtsalt avab kõik vee sissevõtu kanalid ja tõmbab saagi koos
teda ümbritseva H2O-ga kurku. Ma ütleks lausa kolinal.
Vot seda ma ei viitsi ega hakkagi järgi uurima, kas üleliigse veemassi
väljalaskmiseks seedeelundkonnast haikala röhitseb või peeretab.
reede, märts 03, 2006
Triibuline hambapasta
Küsimus:
tead neid hambapastasid, millel on rohkem kui 1 värv. võtame nt
blend-a-med hambapasta, seal on vähemalt 3 triipu. kuidas on see
võimalik, et need triibud sassi ei lähe? ometi saab tuubi erinevat pidi
muditud jne, kuid triip jääb ikka triibuks kuni ta jõuab tuubist välja
ja siis segades on võimalik alles segi ajada.
kuidas on see võimalik, et need triibud ei lähe tuubis sees segamini?
Vastus:
Ma olin juba kade ühe tüübi peale, et temal on selle küsimus oma blogis
google abil vastatud ning katselisel teel ka kontrollitud. (Tervisi
tüübile!)
Teine kift lugu on, et see küsimus on pähe tulnud paljudele aga keegi ei
viitsi eriti mõelda või uurida, et kuidas asjad tegelikult on.
Mina lammutasin lapsepõlves ära ühe esimestest triibulise pasta
tuubidest, mis tühjaks sai. Signal nimeline oli vist.
Kahjuks ei ole olemas sellist asja nagu ruuduline põrandavärv või
mummuline aerosoolvärv. Tegelikult ei ole olemas ka triibulist
hambapastamassi. On olemas ainult tehnoloogia, kuidas tuubist välja
pigistamisel erinevat värvi hambapastad paigutada, et avausest välja
voolav törakas oleks kunstiliselt kujundatud. Ega hambapasta puhul eriti
palju võimalusi peale triibulise polegi. Oleks vahendid olemas, siis ma
prooviks saada mummulist või vahelduva triibuvärviga vms jama.
Kui uurid täpsemalt seda triibulise hambapasta rida, siis näed ühte
põhivärvi ja paari lisavärvi triipude näol. Põhivärvi pasta on ühtlaselt
suures kambris tuubi sees, triipude värvi pasta on aga tuubi
kaelapoolses osas eraldi kambrikestes. Kui pigistada tuubi, siis
väljavoolav põhimass haarab kaela juurest kaasa triibumassi ja nii need
triibud tekkivadki.
Minu arusaama kohaselt ei voola pasta neist triibupaakidest välja mitte
surve mõjul (kuna siis peaks olema võimalik kõverdada
(laiemaks-peenemaks) triipude ühtlast joont erinevate
surveavaldamismeetoditega), vaid mingi Bernoulli nõksuga.
Kahtlustan, et tühjas hambapastatuubis leidub siiski veel värvpastat, et
ka viimane väljapigistatav törts oleks triibuga, kuigi ma mäletan ka
pastatuubi lõppe, kus triibud juba katkesid.
Otsisin ka üles tolle teise puruuurija informatsiooni
Triibulise Hambapasta Sündroomi asjus.
Alates 24. November 2005.
