Küsida võib kõike!

Küsimus:
Mida peab tegema siis, kui supp sai VÄGA piprane, aga kõht on jube tühi?

Vastus:
Ei _pea_ tegema midagi. Võid istuda ja kannatada või solkida suppi näiteks piimaga. Mina telliks pitsat.

# posted by vastuse-vadim @ 4:29 PM 1 comments

Küsimus:
Sattusin sinu blogi peale suht selle alguses. Mingi aja suutsin järjest
kõik ära ka lugeda, aga vahest peab tööd ka tegema. Ja nii avastan äkki,
et olen pikalt maha jäänud lugemisega. Kas sa ei ole mõelnud panna kokku
mingit best offi, kus oleks sulle eriti meeldinud küsimused või omast
arust eriti tüüned vastused. Siis oleks sellistel aeglastel lugejatel,
nagu mina, kes vahest veel tööd ka peavad tegema tore paremaid kohti üle
vaadata. Mitte, et blog igav oleks, aga paremad ja halvemad kohad on
headel asjadel ka olemas.

sitkustjajõudu

Vastus:
Ma sattusin ka oma blogi peale suht selle alguses muide.
Best off-i mõte pole paha, eks.
Kui ma ausalt ütlen, siis oma vastuste andekuse hindamine oleks selline
oma naba põrnitsemine, et mitte öelda onaneerimine.
Niigi panin huvi pärast counteri püsti (24. november 2005), et palju
siis külastajaid on ka (tihti küsitakse). 10000 külastust läks lõhki alla 3 kuu, eriline
peak oli 2. jaanuar (168). Ja suurim madalseis (nädala keskse päeva
kohta) 1. jaanuar (78). Jõululaupäev ei erinenud tavalisest laupäevast
(66). Noh ja eilne päev (20.02.06) oli viimase kolme kuu highscore - 190
kanti.
Äkki peaks looma mingi hääletamise võimaluse, aga no see internetis
hääletamine on selline paras Mikseri panemine, eks (jälle).
Või paluks lugejatel mingi ajaperioodi vältel saata e-mailiga
ettepanekuid postituste top10 koostamiseks, siis paneks nimekirja
hääletamiseks välja?
Kui kellelgi miskit soovitust on antud teemal, siis kommentaarid või
e-mail on õige koht. Luban, et ma mailile saabunud ettepanekuid
küsimustena ei tõlgenda. (Spämm jääb juba nüüdki vastamisnimekirjast
välja).

# posted by vastuse-vadim @ 12:43 PM 0 comments

Küsimus:
Küsimus selline, et kui kael nakatub gangreeni, et kas siis
amputeeritakse pea ära?

Vastus:
Enamus haiguste vastu on olemas 100% toimiv universaalravim nimega
giljotiin. Kahjuks on sellel ravimil tugevad kõrvalmõjud.
Gangreeniga on nii, et paljudel juhtudel tekib ta verevarustushäirete
tagajärjel, seetõttu on kaela gangreeni omamine vähemtõenäoline.
Kaela gangreen võib tekkida mingite vigastuste, nakkuste, põletike abil.
(Ka põletikuline hammas).
Ravi toimub antibiootikumide ja mingisuguse koe eemaldamise
tehnoloogiaga.
Siiani siiski tervet kaela pea ja keha vahelt välja ei lõigata.
Küll aga räägitakse, et ninaverejooksu vastu aitab kummizgutt ümber
kaela.

# posted by vastuse-vadim @ 10:49 AM 5 comments

Küsimus:
sai siin käidud jõhvi kontserdisaalis ja tekkis küsimus.

Et miks on keelpillidel, need kõlakambri avad just integraalimärgi moodi
kujuga?

Sooviks kuidagi täpsemat seletust kui see, et "need aitavad suuremal
õhuhulgal resoneeruda"

Vastus:
Tervisi Jõhvi kontserdisaalile! Tervisi ka keelpillidele.
Neid "integraalimärgi" moodi avasi kutsutakse tegelikult f-avadeks.
Arvatavasti tuleb nende kuju ja nimetus sellest, et f-tähega algab sõna
"forte" (itaaliakeelne muusikaline termin).
Vastupidiselt klassikalisele ümmargusele kitarri või mandoliini
(mandoliinil küll alati mitte täpselt rõngas) kõlakasti avale, mis asub
pillikasti keskel (pikuti vaadates) on viiulite seltskonna ja
poolakustiliste kitarride avad tsentrist mööda tehtud konstruktsiooni
tugevdamise huvides.
Kuju poolest võiksid nad tegelikult olla suht suva kujuga. Noh j või z
näiteks. Niikaua, kuni nende lõikamine on tehniliselt mõistuse piires ja
disaini poolest silma ei lõika. Kitarrimaailmas võib leida ka
c-kujulisi.
F-avadega kitarrid on tavaliselt kasutusel nö. rütmikitarridena jazzu
bändides. F-avad akustilistel pillidel annavad tegelikult isegi vähem
kõla, kui ümar auk kitarri keskel. Rütmikitarridel kipuvad olema
jämedamad keeled ja seega suurem pinge kogu pilli sees. Klassikaline
ümara sisselõikega ja augu servadest toestatud pillikast ei taha enam
hästi sellist pinget taluda. Talub küll, aga siis tuleb hirmus palju
konstruid tugevamaks teha.
F-sisselõikega pillid erinevad tegelikult selle poolest, et pikkupidi on
pillikasti keskel selline tala, mis toetab kasti esimest seina, selle
kaudu roopi ja keeli. Kui viiulit või sellist f-lõigetega kitarri
lähedalt uurida, siis on ka näha, et kõlakasti esimene ja tagumine sein
on keskelt paksemad, kui servadest. Kõik tugevuse pärast. Seetõttu
tuligi leida ümmargusele kõlaavale mingi muu lahendus.
Viiuli sees on veel selline pulgake, mis ühendab esimest ja tagumist
seina. Ma ei tea, kas viiuli sisse piiludes seda näha õnnestub aga
kontrabassi sees on ta näha küll. Pulgauurija peaks oma pilgu suunama
sinna taguotsa poole.

# posted by vastuse-vadim @ 9:18 AM 0 comments

Küsimus:
mul kadus madu (elaphe guttata guttata) ära. äkki sina oskad öelda kuhu
ta läks või kust ma otsima peaksin? ta on pisike veel - 40 cm ja väikse
sõrme jämedune, oranži-tumepunase-beežilaiguline, kõhu alt malelaud.
käesolevaga paluksin ka kõigil saku elanikel, kes juhtumisi äkki näevad
taolist madu võtta minuga /vastuse vadimiga ühendust.

Vastus:
Pistan selle parem ruttu siia üles. Loen küsimusest välja küsija loa
kontaktaadressi avaldamiseks.
Roomajaomaniku kontaktaadress oleks: probono@hot.ee
Noh, kust roomajaid otsida. Magamistoast linadevahelt, kui tegemist on
seadusliku naisega. Kui aga jutt käib üleaisa löömisest, siis suvalisest
baarist. Meesmadude leidmiseks võib maskeerunud vormi pesitsemiskohaks
olla pereisamaskeeringu puhul diivan teleka läheduses. Labasemad on
moondunud homodeks, moekunstnikeks või Juku-Kalle Raidiks. Kui keegi
lugejatest aga luges hoolikalt varasemates postitustes mainitud Armeenia
Raadiot ning on oma ämma (kui mao) pannud hoiule kaelassaati külma vette
pimedasse keldrisse (kus on tal hoiul ka 3 eelmist roosinupukest), vot
siis tasuks ka sinna vaadata.
(Tuhanded tänud meie juhile, et andis mulle mõistust küsimustele vastata
oma isikut lagedale toomata. Vastasel juhul lööks ämm mu maha.)

# posted by vastuse-vadim @ 5:00 PM 3 comments

Küsimus:
tahaks täpset definitsiooni teada: Mis on olevik?

Vastus:
Kas ma nüüd täpse definitsiooni sõnastusega pihta panen on kaheldav, aga
asja sisu katsun lahti seletada.
Olevik on üks kahest ajast, mida eesti keeles on võimalik kasutada
tegusõna pöördeliste vormide puhul. Oleviku vormis on verbidel ka veel
kaks tegumoodi - isikuline ja umbisikuline.

# posted by vastuse-vadim @ 11:59 AM 2 comments

Küsimus:
Hommikul tuli mul üks küsimus. aga nüüdseks on meelest läinud. proovin
meelde tuletada ja hoian niikaua selle kirja kirjutamise akna lahti.

meelde tuli: kas siis kui vihma sajab, on õhuniiskus alati 100%? aga lumega?

Vastus:
Nii vahva oleks, kui küsimuste kohta saaks öelda samamoodi nagu laste kohta, et kui tulevad ranitsaga, siis koolist.

Olgu.

Arvatavasti räägid sa _suhtelisest_ õhuniiskusest. See, mida ilmateates mainitakse.
Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsendina absoluutsest õhuniiskusest.
Absoluutne õhuniiskus on vedeliku hulk, mida õhk antud temperatuuril on võimeline endas kandma. Kui parasjagu käsil olev vedeliku hulk ühes kuupmeetris õhus antud temperatuuril jagada sama temperatuuri absoluutse niiskusega ja korrutada 100 protsendiga, siis vot see ongi number, millest ilmatargad (ja -lollid) räägivad.
Vahepalana teatan, et 10 kraadine õhk suudab sisaldada kuupmeetri kohta 9g vett, 20 kraadi juures võiks vett olla juba 17 g ja 30 kraadise temperatuuri puhul Celsiuse skaala järgi mahub kuupmeetrisse 30 g vett.

Natuke väär on arusaam, et vihmasaju ajal on suhteline õhuniiskus alati 100%.
100% peab olema suhteline õhuniiskus seal, kus tekivad pilved. Ehk siis seal, kus vihm oma alguse saab. Kui vedelikust üleküllastunud gaasis hakkavad tilgad moodustuma ja nad raskusjõu tõttu alla poole kukuvad, siis ongi alanud vihm. Kuid need samad tilgad võivad kukkuda läbi palju kuivema õhumassi. Seal kuivemas õhumassis küll teatav osa vedelikust aurustub, kuid mitte niipalju, et suhteline õhuniiskus tõuseks 100%-ni.

Lumesaju puhul on seos suhtelise õhuniiskuse ja sademete vahel veelgi kehvem.

# posted by vastuse-vadim @ 3:48 PM 0 comments

Küsimus:
tahaks sellisele küsimusele vastust: kas banaalse
eruditatsiooni juures on võimalik ignoreerida
indiviidi abstraktse mõtlemise kriteeriumit ja miks?
ette tänades :)

Vastus:
Jah on võimalik. Vaata, mis juhtub, kui mina ignoeerin indiviidi abstraktse mõtlemise kriteeriumit...

Küsimusest jääb järgi ainult:
"Kas banaalse eruditatsiooni juures on võimalik".

Vastus jääks järgi seega ainult selline: Noh ikka on võimalik. Igasuguse erekts... vabandust... eruditatsiooni juures.
Isegi banaalse puhul on täiesti võimalik. Me ju ignoreerisime tolle indiviidi kriteeriumit. (Lihtsuse mõttes võib ka muid kriteerijume ju ignoreerida).

Minu arust on antud juhul käesolev ignoreerija oma hinna juba kuhjaga tasa teinud.

# posted by vastuse-vadim @ 4:02 PM 8 comments

Küsimus:
mis on viimased Gallupi testi andmed - hakkad Armeenia raadiole kanna
peale astuma? Ehk siis 'kummalt küsitakse'/'kumb vastab' rohkem? Siit ka
etümoloogiline küsimus, et kust on Armeenia raadio pärit (juhul kui ta
on pseudonüüm või metafoor,metonüüm,troop vms)?

Vastus:
Paha lugu on see, et Vastuse Vadim ja Armeenia Raadio on pisut erinevad
zhanrid. Armeenia raadio vastused võivad olla õiged, kuid pigem mitte.
Armeenia raadio üritab alati mingit nabaalust tooni vastusele juurde
panna. Vastuse Vadim aga mitte. Kui võimalik vastan häsi ja kui oskan,
siis panen krõbedat kah.
Armeenia raadio ajalugu on pikem ja folkloori kuulub pealt 500
küsimuse-vastuse.
Vastuse Vadim-i küsimuste/vastuste pagas on aga alles 500-le lähenemas.
ja aastake tuleb täis aprilli lõpus. Teeme peo vä?
Gallupile, Emorile ja Meribell-ile kinnas muidugi - miks te minust
miskit ei kajasta ka?
Armeenia raadio päritolu on sarnane blondinaljadega Ameerikast (Nagu
Urmas Ott ütleb: Americast). Laia NSVL-i peale on tagapõhi umbes nagu
meil tuntud tsuktsinaljadel. Armeenlastel ei ole mingit oma erilist
elufilossoofjat, ega arusaama elust. Kuid siiski on nad natukene
erinevad. Eriti Baltikumist, kus Riia pealinn on Leedu ja Kõik elavad
Helsingis, on eestlased ning räägivad rootsi keelt. Kõige lähem
asustatud punkt on Helsinki, Inglismaale minnakse jalgsi, püksisääred
üles kääritud. Ka kõige nooremad miniseelikut kandvad peibed ei saa
tuttigi märjaks. Norrakad öelgu, mis tahavad, kuid rahad on meil
formaadis A2, lainepapist tehtud ja nurgad on plekist.

# posted by vastuse-vadim @ 2:24 PM 0 comments

Küsimus:
Küsimus siis selline lihtsake, eks igal inimesel on oma lõplik arvamus,
aga sooviks kuulda teie arvamust asjast, pika analüüsiga, miks või miks
mitte sellist asja soosida EVs.

Vastus:
1) Ei pruugi sugugi igal inimesel seda lõplikku arvamust olla.
2) Kui soovite aga kuulda _meie_ arvamust, siis paluks täpsustada, kes need "meie" täpselt oleme ka. Ehk siis Teie kirjapildis "teie".
Ega Teie ometi mind pedeks tembelda? A no kui juba kord tembeldasite, siis las nii jääda.
3) Mina, kui homo leian, et me tahaksime elada oma elu samamoodi, kui kõik päris inimesed. Ma saan ka aru, et tavalised inimesed peavad meid ebanormaalseteks, sest nii on.
Samas arvan, et kui meie (homod) tahame elada oma seksuaalelu perverssel viisil, siis ei pea meil olema ka tavapärane kodanikuelu mitte midagi muud, kui rõve.
4) Kui EV ja/või selle elanikud soovivad, et pefitrukkijatel peaks olema lihtsam või samaväärne elu normaalset vahekorda harrastavate kodanikega, siis minugi poolest.
5) Mina arvan, et homode abielusi ei peaks soodustama, kuna see sillutab tee järgmise veel idiootlikumale nõudmisele. Lapsendamine on ilmselt järgmine samm. Aga see, mu sõbrad, on juba ajuvaba.

Lisainfo:
Kui kellelgi veel on arvamus, et Vastuse Vadim võiks kedagi omaoolist võrgutada, siis andke andeks... ma olen selle jaoks liiga kole. Tänu taevale ei põe ma toodud omaduse tõttu ka homofoobiat, kuna teised omasoolised mind ei ihka.

Sorry, kui lootused purustasin. Teinekord sõnastage oma külgelöömiskatse natuke kavalamalt.

# posted by vastuse-vadim @ 3:21 PM 2 comments

Küsimus:
kas oskad öelda, mis paganama fenomen see on, et kui pesumasinas on üks
tekikott, sis ronib enamus teisi samaaegselt pesumasinas pestavaid
riideid pesutsükli löpuks selle sisse?

Vastus:
Ja-jah. See on seesama fenomen, nagu kitsa avaga, kuid tagant avara
ruumiga kalavõrgufenomen. Kala läheb kitsast avast sisse, saab sööda
kätte. Nipp on aga selles, et täis kõht surub kinni ühe ajusse voolava
veresoone, see tekitab unisust ja unise peaga ei oska kala enam kitsast
ava üles leida.
Võtame näiteks valge soki. Pesumasin pöörleb, topski ronib hullates
tekikoti sisse ja kui on puhtaks saanud, siis muutub uniseks. Sokk jääb
tekikoti sees tuttu ja enam välja ei roni. Ainus võimalus tekikotist
välja valgumiseks on juhuslik asjade käik.
Nii ongi paljud väiksemad asjad pesutsükli lõppedes kõige suurema asja
"kõhus". Lisaks sellele veel puhtad, suhteliselt unised ja kortsus.

# posted by vastuse-vadim @ 4:39 PM 1 comments

Küsimus:
Kuidas postiljonid neile postkastidele ligi pääsevad, mis kortermajade
lukus olevate välisuste taga on? Neil ei ole ju ometi kõigi uste võtmeid
või uksekoode?

Vastus:
Võtmete küsimus on ilmselt lahendatud kombinatsiooniga universaalvõtmetest, kellajalisest kokkuleppest ja ukse taga passimisest.
Koodidega uste lahendus on lihtsam. Juba ammusel nõuka ajal, kui esimesed koodlukud installiti "eliitrajoonides" oli nii liftiparandajatel, torumeestel kui ka postiljonidel ja pesumasinamehikestel teatud koht, kuhu kraabiti võtme otsa, mündi või muu sarnase vidinaga antud ukse kood. Neid koode leiab ka tänapäeval sirgeldatuna kuhugi ukse lähedusse. Peab vaid teadma, kust otsida. Mõnes mõttes võid vihjeid saada, kui tellid endale pesumasina parandaja ja lähed samal ajal õue koera pissitama. Lisainfo korras võin öelda, et kollasega lumele joonistatud sirgeldustest ei tasu otsida.

# posted by vastuse-vadim @ 3:00 PM 10 comments