teisipäev, august 23, 2005
tarkus ja ilu
Sissejuhatus:
Mind on alati võlunud ilu. Kunsti, inimeste, looduse jne. Samamoodi on mind võlunud tarkus ja intelligents, inimese vaimsed võimed, mis on looduse krooniks.
Küsimus:
Miks on tihti nii, et ilusad inimesed on rumalad ja targad inimesed koledad? Vähemalt omavahel võrdluses on koledad ikka targemad ja ilusad lollid. Erandid muidugi kinnitavad reeglit, aga üldiselt on see inimeste seas päris levinud. Mulle tundub nii.
Vastus:
Lepime kokku, et ilusat inimest ei maksa kohe lolliks pidada ja tarka inimest ei maksa kohe koledaks tembeldada. Samuti ei saa igale lollile missikrooni pähe panna ja iga koledat tegelast geeniuseks pidada.
Pisike põhjus ehk on selles, et välimuse pärast vähempopulaarsed tõmbuvad rohkem omaette, loevad rohkem, mõtlevad omi mõtteid rohkem ja ta-daaa... tulebki üldist haritust ja teadmisi ja enneolematuid ideid. Välimuse poolest kena inimene on juba lasteaiast saati harjunud olema tähelepanu keskmes ning on kõva suhtleja teadmistest sõltumata. Tal jääb ka teadmiste omandamiseks vähem aega, kuna kogu kabajann käib niigi tema ümber.
Väike loogika on, aga paika see väga palju ei pea.
"Subjects in mirror are dumber than they appear"
ka looduslikku valikut võib siinkohal süüdistada.
<< Home
Alates 24. November 2005.