Küsida võib kõike!

Küsimus:
Mul üks pikem küsimus. Ärimaailmast tegelikult, ja vabanda et ma küsimuses jänkistani ühikuid kasutan, enamus saadaolevast andmeist veebis kasutab seda.
Põhiküsimus on selles, et miks transport maal pinnalt maakera orbiidile nii kuradi palju maksab ? Antud hetkel miinimum $4000/lb ( nael ) eriti "odavate" vene kanderakettide peal kuni $10000/lb eriti ebaõnnestunud lääne omadel.
Raketiehitus on juba vana ja läbiproovitud tehnoloogia, modernse vedelkütusraketi printsiip on olemas Von Brauni ja V2 ( A4) aegadest saati, mis muide oli üks ajaloo odavamaid rakette. Raketikütus mis kulub ühe naela massi tõstmiseks orbiidile on suurusjärgus sada naela kerossiini ja vedelat hapnikku, mis kokku maksab ainult umbes $20, kui kasutada vedelat vesinikku/hapnikku siis umbes $50.
Keskmine vedelkütusrakett on lisaks oma ehituselt hulga lihtsam kui näiteks keskmine kaasaaegne auto ( kui ehk turbopumbad välja arvata aga neile on ka alternatiive ).
Siis, milles lõppkokkuvõttes on kühvel ? Odav transport orbiidile avaks hirmus palju uksi, mille taga asi seisab ?

Vastus:
Su küsimus on põhjalik, võtab arvesse kulude poolt ja hõlmab ka ajalugu. Aga...
Kuidas kujuneb hind konkureerivas turumajanduses? Nõudluse ja pakkumise kokkumänguna. Tuleks vaadelda turumudelit, kus on vähe pakkujaid ja pakkumise ressurss on sõrmedel loetletav. Tuleb küsida sellist hinda, et kõik saada olev kaup/teenus läheks maksimaalse hinnaga.
Kas Sina ja Su firma pakub oma tooteid/teenuseid kulupõhise hinnaga? See on viga. Alati leidub olukordi, kus on võimalik küsida cost-based hinna asemel oportunity-based hinda. Näe, jänkistani kõnepruuk hüppas sehen.
Sinu kulude arvutuses on vajakajäämisi ka kõikide kulude arvestamisel. R&D ja amort, just to name a few.
Ega takso kilomeetri hind ei lähtu kütuse kulust ja kütuse ostuhinnast.
Kiisu ja kosmoselendude keskus tahavad ju ka nutsu.

# posted by vastuse-vadim @ 12:55 AM