Küsida võib kõike!

Sissejuhatus ja küsimused:
kuna sa vaeseke oled juba pankroti või veel hullem, lausa meeleheite äärel, mõtlesin, et seda ei saa ju juhtuda! rohi sinu hädale on ju küsimused, ja teadagi on vanasõna, et 9 lolli jõuab rohkem küsida kui 1 tark vastata. niisiis mina olen üks üheksast lollist ja minu küsimus(ed) oleks järgmine:
1) kuidas toimib politsei kiirusmõõtja tööpõhimõte?
2)mis siis saaks kui maamagnteväli kaoks? ma küsisin küll kord ühelt füssa õpetajalt, aga ta jäi vastuse võlgu... nõrk
3)kas hobused on värvipimedad? kui hästi nad kuulevad? ja miks nad vahest sellised jobud on?
4) miks viimasel ajal kogu aeg põhjatuul on? täna oli 3 päev juba.
5)kui kiirelt muru kasvab? ja siit järgmine küsimus, et kui pikk on muru normaalne pikkus? millal oleks juba kriitiline aeg seda niita?
kosu nüüd minu küsimuste arvelt ja ära depressiooni lange:)

Vastused:
Nii tore, et keegi minu eest hoolitseb. Asun vastama.
1) Ment istub põõsas, fööni külge on kinnitatud lauakalkulaator. Näpib kalkulaatori peale numbri, mis on lubatud kiirus +8. Kargab põõsast välja, vehib närviliselt ja peatab auto. Siis demonstreerib oma fööni autojuhile ja möliseb lahti oleva turvavöö, tõkiskingade puudumise ja võimalike alkoholilõhngade asjus. Lahutab kalkulaatoril olevast näidikust 7 km/h (sama kalkulaatori abil) ja sodib üht-teist paberile. Siis jookseb põõsasse tagasi, kuna paberitükk, kuhu ta oli üles tähendanud lubatud kiiruse on seal põõsas pandud ära kindlasse kohta.
Eesti Politseis töötavad argpüksid, kuna nad ei julge laskuda diskusioonini, et neil tsekki pole, muidu oleks võimalik trahv ka kohapeal ära maksta. Sellele saaks "patune" vastata, et tsekki pole vaja ning sobiva summa politsei autosse "pillata".
2) Kui kaoks maa magnetväli, siis kompassid osutuksid ebavajalikeks. Ebavajalikud on nad niigi, kuna GPS-indus nügib neid kolikambrisse iga päevaga järjest rohkem. Füssa õps saada politseisse kiirust mõõtma, seal tuleb vaid ühte numbrit meeles pidada.
Teine asi, mis kaoks koos maa magnetväljaga on unehäired. Enam ei ole oluline, kas magad ida-lääne suunaliselt või põhja-lõuna suunaliselt ja kummale poole jalad on. Uni on ühtlane iga kell.
Teinekord kirjuta, mida küsida tahad. Ma olen enam kui kindel, et Sa tahtsid teada, mis juhtub kui gravitatsioon kaob. Aga ise ma küsimusi välja ei kipu mõtlema, vastan ikka sellele, mida küsitakse.
3) Hobused ei ole värvipimedad. Nad näevad värve palju vähem, kui inimsilm aga siiski näevad. Hobuse värvispektrum on rohekas-hall-sinakas-kollakas. Punasega on tõsised probleemid.
Hobuse kuulmisele aitab inimesega võrreldes kaasa tema väliskõrva suurus ja liikuvus võrreldes inimese lapiku kõrvalestaga. Hobune kuuleb paremini kõrgeid helisi, mida inimkõrv üldse ei kuule. Näiteks nahkhiire piiks, mis inimese jaoks on täielik ultraheli.
Oma loomulikus metsikus keskonnas on hobune harjunud tajuma igasuguseid sahinaid, raginaid, krõbinaid. Vaja on kuulda lõvi hiilimist ja kohe (oma kõrva lokaatorina pööritades) aru saada, kust poolt hääl tuleb.
Hobusel on sisse ehitatud ka selline süsteem, et kui ikka hiilimine kuskilt kostab, siis järgmisel hetkel jookseb hobune juba vastassuunas. Hobune ei ole vapper. Kui hobune oleks vapper metsikus looduses, siis ta lihtsalt süüakse lõunaeineks. Hobune pistab krõpsupeale jooksu ja mõtleb hiljem.
Isasloomade tunnetavad ohtu varem ajaloolistel põhjustel. Nad pidid jälgima tervet hobuste polku koos varssade ja väetitega. Esimese ohtu näitava krõpsu peale purjetas peaisane krõpsust 180 kraadi teisele poole silmapiiri poole ning ülejäänud järgnesid. Niipalju siis hobuste kuulmisest.
Hobuste jobususe vastukaaluks ma kirjutaks niimoodi: kui inimene suudaks hobuse mõtteid lugeda, siis oleks ikka häbi küll. Kujuta ette, mitu korda on üks hobune mõelnud oma ratsanikku või talitajat vaadates, et miks just mina pean jälle olema peidetud kaamera saates? Miks minule alati need soodad saadetakse? Millises katses ma jälle osalema pean? Millist reaktsiooni seekord oodatakse? Ja siis nad jonnivadki ja on jobud (meie mõistes).
4) Lõunapool on tuuletarneraskused. Tegelt oli vist Venemaa kohal üks madalrõhkkond ja selle serva mõju ulatus meieni. Ida pool olev madalrõhkkond ikka põhjatuult tekitab siin meie kandis.
5) Muru kasvamise kiirus sõltub pinnasest, niiskusest ja valgusest. Ütleme nii, et põlispuude all kuivas pinnases on ta kasv ikka kidur. Heades tingimustes võib visata 30cm nädalas lõdvalt. Noh loomulikult ka muru sordid on erinevad.
Muru normaalne pikkus sõltub samadest asjadest. Enne talve lagedas kohas niida iga nädal, niet külmade tulles oleks pikkus 3-5 cm. Suurte puude all, varjulises kohas lase 8-10 cm pikkuseks kasvada. Normaalne aeg niitmiseks on siis, kui muru on soovitud pikkusest 1/3 võrra pikem.

# posted by vastuse-vadim @ 12:30 PM