kolmapäev, juuni 29, 2005
Inimli-keksimine
Küsimus:
'90-date esimesel poolel üks Soome konsultant tutvustas mind Soome
jaekaubanduses tehtud uurimusega, kus väideti, et poe kassapidaja teeb
keskmiselt 1 vea 500 liigutuse kohta (ilma vöötkoodilugejata kassas).
küsimused:
kas tänapäeval on eksimuse koefitsent langenud või tõusnud?
kui suur on tõenäosus, et just minu ostu sisestamisel kassasse on
kassapidaja eelnevast eksimusest möödas 499 liigutust?
Vastus:
Dr. Faktor,
Oled hakkama saanud järjekordse prillikiviga. Prillipoes ilmselt lüpsta ei saa, kuna ostjaid on arvuliselt vähem.
Autopoes tõmmatakse kirve-allahindluse suhtega müts pähe nagu Buratiinole. Arvutipoes saad kaela pasa, mida homme enam ükski loll ei ostaks.
Need olid kõik avalikud saladused.
Tõde kassapidaja vea asjus tuleb ilmsiks supermarketis ja maapoes.
Supermarketis on tööjõud kassades voolavvara, munavad ohtralt. Vanemad ja kavalamad enda kasuks tihedamalt ja silm ei pilguGI.
Maapoes 30 aastat samas kohas juhataja-müüjana töötav daam ei kavatse silmagi pilgutada, kui lapselapsed seljatagant riiulilt kommi võtavad. Tõmbab selle sihilikult järgmiselt sisse või keerab pakendi pandiga.
Mis aga puutub Sinu isiklikku koefitsenti, siis oleks Sul vastus ammu käes, kui oleks logiraamatut pidanud. Sa ju oled poes käinud rohkem, kui 500 korda?
Mina väidan, et Eesti keskmine kundelüpsisuhtarv on palju vähem, kui iga 500-s. Eriti, kui kõik klienditeenindajad arvesse võtta.
Alates 24. November 2005.