esmaspäev, mai 23, 2005
Taaskasutatav taara
küsimus 1:
Teatavasti on nüüd Eestis kasutusele võetud uus taara vastuvõtmise
süsteem, et pudelitel on tähis: korduskasutatav. Kas sellel süsteemil on
ka sügavam mõte (kui on, siis milline?) või on tegemist jälle mingi
ametniku "oma leivateenimise õigustamiseks" välja mõeldud aretisega?
küsimus 2:
Mis on banaanivabariik?
Vastus 1:
Praeguse süsteemi loomise põhjus on minu teada üks järjekordne Euroliidu
nõue. Nõudega käib kaasas ka number. Number protsentides, palju tuleb
taarat taaskasutada. Mingil hetkel loetakse statistikast kokku, et kas
number tuli täis. Ja kui liiga vähe kogusime taarat tagasi, siis saame
jälle trahvi maksta.
Vastus 2:
Banaanivabariik on peaaegu sama, nagu Buratino Lollidemaa.
Banaanivabariigis istuvad tüübid puu all ja ootavad, kuni banaan alla
kukub. Buratino Lollide maal maetakse kopikad mulla alla, öeldakse:
"Kreekus-Feekus-Peekus" ja jäädakse käsi põsakil ootama, et rahapuu
kasvama hakkaks.
Muide, kui kellelgi kodus rahapuu kasvab, siis ei tohi tea üle kasta ja
liiga tihedasti raputada. Kipub teine ära kuivama.
Aga kuidas suhtuda juttu, et alates mingist kuupäevast võetakse vastu AINULT märgistatud taarat. Praegu on õllepudelil seleks märgistuseks harilik sildi peale trükitud logo. Aga teatavasti kui võtta pude külmkapist, siis tekib peale kondents ja see silt on kiire sealt maha tulema, rääkimata sellest, et ma tahan pudelit võibolla pesta enne kui ma selle kappi ära viimist ootama jätan. Kuidas selline asjaolu meie statistikale mõjub :S
Ja asja point on ju ikka see, et võimalikult palju taarat taaskasutataks, antud jama tekitab aga kunstlikult kohe mingi koguse taarat, mis ei jõua taasringlusesse!
: 1:33 PM : 1:36 PM aga banaanivabariik, muide, on selline nähtus, kus hinnatakse välismaist staffi rohkem kui oma toodangut. näiteks uue vabariigi alguses tassiti soomest siia kõiksugu jura, kilekottidest värvitraadini. lihtsalt selle pärast et oli väljamaa värk. kui keegi nüüd leiab et mul õigus pole, võiks siia paar rida kirjutada ja mindki harida.
http://en.wikipedia.org/wiki/Phillips_curve
või siis, ütleme samasuguse kujuga kõver, kus ühel teljel on ühiskonna rikkuste skaala ja teisel teljel elanikkond. mida kõveram banaan on, seda rohkem tähendab see et järjest suurem osa rikkustest on jagatud järjest väiksema osa kätte ühiskonnas.
a võibolla mäletan valesti ka ;)
: 12:35 PM << Home
Alates 24. November 2005.
