Küsida võib kõike!

Küsimus:
miks värske piim äikese eel, kui õhk on väga raske,
kiiresti tilgastama läheb? Kas põhjus on staatilise elektrivälja
tugevuse suurenemises? Selle peaks teoorias ju piksevarras ära nullima
(Franklini teravikuefekt - väli koondub tipu juurde ja väljatugevus
muutub seal nii suureks, et ioniseerib isegi õhu). Igal juhul, see
küsimus on mind juba mõnda aega huvitanud. :)

Vastus:
Vanad naised on juba sajandeid rääkinud, et äikese ajal läheb piim ruttu rikki.
Sama palju aastaid on arutatud selle nähtuse põhjuse üle. Välk? Müristamine?
Ei see ega teine. Staatiline elektriväli ja ioonid võivad kerida kus [piiks] ja selle piksevarda võiks piima hapnemise asjus [piiks] pista.
Tegelikult on lugu selline, et ega tänapäeva tingimustes piimakiirhapnemiseffekt enam eriti ei avaldugi.
Mure oli just varasematel aegadel, kui külmkappe polnud, või olid nad piisavalt pisikesed, et kogu piimalaadungit ei olnud võimalik seal hoida. Piima hoiti külmas kaevu nööri otsa riputatuna või jahedas vees varjulises kohas. Sellistes oludes piim läks tilgastama anyway paari päevaga. Iga tund oli arvel. Äikesetormiga kaasneb just see raske õhk, nagu Sa ise ka oma küsimuses mainisid. Raske õhk = niiske õhk.
Niiske õhk paneb piimale põntsu, kui viimast ei hoita korralikult jahedas.
Tänapäeval külmkapis lahtist piimapakki hoides ei pea Sa absull pablama.
Folkloorse rahvatarkuse pärusmaa on rohkem need regioonid, kus külmkappidega (ja elektriga) on senini kitsas ja äikesetorm ei ole mingi 2-5 tunnine jama vaid lausa hooajaline etendus.

# posted by vastuse-vadim @ 11:25 AM