esmaspäev, mai 16, 2005
Eetika
Küsimus:
Esiteks: Kas see on reegel, kui öeldakse, et mitte ühtegi reeglit ei ole? Nt anarhias ei ole ühtegi reeglit, aga kas see ütlus juba ise reegel ei ole?
Ja teiseks: Teemaks ateistlik eksistentsialism. Kui inimene koguaeg ühest asjast teise hüppab, katsetab ja paaniliselt rolle püüab vältida, kas see siis selline käitumine juba ei ole roll iseenesest? Ja kui see ei ole roll, siis kuidas suudab selline paaniline rollivältijast inimene tegelikult täielikut vaba olla, kui ta peab koguaeg muretsema selle pärast, kas tal on mingi roll või mitte?
Vastus:
Esiteks: Anarhia (nagu ka kommunism) on utoopia. Sisuliselt tõmmbad Sa oma esimese küsimusega anarhialj vaiba jalge alt. Anarhias on minu teada veel reeglite puudumisele selline suhtumine ka, et ükskõik. Ükskõik ilmselt toidabki seda anarhia värki.
Teiseks: Suhteliselt analoogne ebaloogika: Rollide vahetamise teel rolli vältimine võikski olla nagu roll. Jällegi, rollide vahetajal on kama. Kui suvalisel hetkel tema käest küsida: "mis rolli Sa mängid?", siis saad vastuseks: "Ei mingit rolli.". Väljast poolt vaatajale tundubki see rolli puudumine hoopis eraldi rollina, aga temal on ükskõik ja tegelikult oma vastusega tahtis öelda: "Sae pekki!"
<< Home
Alates 24. November 2005.