Küsida võib kõike!

Kolm paksu lähevad metsa. Üks läks metsa, teised ei mahtunud.

Küsimus:
Meil elamuühistu, kus 24 ridaelamut ehk kinnistut.
Ühine on vaid veetorustik läbi majade, nende trasside alune maa ning prügimajandus.

Olen ühe kinnistu omanik ja ei soovi selles sogases asjaajamises
osaleda.
Mida teha?
Kas ühistu teenuste tasumine peaks toimuma arvete alusel?

Vastus:
Ma loodan, et saan terminitest õigesti aru. Elamuühistu on see
kommuuni vorm, mis on niiöelda endine nõuka-aegne koperatiiv. Ehk seda
elamuühistusse kuuluvat kinnistut ei võta isegi Rootsi pangad laenu
tagatisena vastu.

Sul on 3 tegutsemisvõimalust.
1) Leia piisav hulk häid sõpru, kes kauplevad igaüks omale sobivatel
tingimustel Sinu naabrite käest need kinnistud endale vahetamise,
altkäemaksu, libekeelse jutu jms. vahendite abil.
2) Katapulteeru - vaheta naabreid ise asukohta vahetades.
3) Muuda ühistu vorm enesele sobivamaks.

Ma saan aru, et üksi väljapakutud variant ei ole praktikas kerge. Aga
midagi pead Sa ometigi ju tegema.

Mis puutub teenuste eest tasumisse, siis loomulikult peaks see toimuma
arvete alusel. Aga kuna asjaajamine on sogane, siis kahtlen, et see seal
arvete alusel toimib. Küll aga on teada sõpruskondi, mis pole
registreeritud ei MTÜ ega spordiklubina ja kus raamatupidamine koos
kassaga on ühe ärivaistuga inimese teksapükste tagataskus. Kõik
toimib.

Siit jõuame sujuvalt finaalsoovitusteni:
1) Harju sogase veega.
2) Otsi selgem vesi.
3) Vaheta vett.
4) Lase vesi filtrist läbi.

Ja kokkuvõtteks: vesi võib olla sogane ka selle tõttu, et seal on
liiga palju konnakulleseid. See on aga positiivne, siis on suvel
sääskedega vähem probleeme.

Küsimus:
Kui täiskasvanud inimene oma kehalt (jalgadelt, kubemelt) karvu ajab,
kas siis tagasi kasvab rohkem, kui varem oli? Kas on nii, et mida rohkem
sa karvu ajad, seda kiiremini ja rohkem tagasi kasvab?

Vastus:
Karval ja karval on vahe. Vahetevahel on vahede vahedel vahed vahel.
Minu mälu järgi ei ole mingit vahet, kas karvaajaja on täiskasvanu,
laps või flamingo.
Küll olen aga oma silmaga näinud, et zhiletiga jalgadelt karvu
raseerivad naised teevad seda iga nädal. Isegi tihedamini. Aga need
kavalad, kes hirmsat häält tegeva aparaadiga kakuvad suurema osa karvu
nahast välja koos juurega (vähemalt kahjustavad karva juurikat),
saavad hakkama korraga kuus.

Lühidalt ja selgemalt: kui karv lihtsalt katki lõigata, siis läheb ta
tugevamaks. Tulemuseks on jämedam ja tumedam karv sama koha peal.

Vastus küsimusele on seega: Mitte kiiremini ja rohkem ei kasva, vaid
võimsam ja paksem.

Kui vastus natukene segaseks jäi, siis küsige uuesti. Ma püüan
vastuse siis täitsa segaseks ajada.

Küsimus:
Sooviks teada miks ei ole ajalehtede wwww-väljaannetes mitte kunagi
surmakuulutusi? Kui muu info kantakse 1:1 üle siis siin tehakse erand?
Millest selline erand? Mida on halba kui internetis ilmub nii nagu
paberväljaandeski, surmakuulutus?
Ma ei hakka ise neid lehti emailidega tülitama kuna nad tavaliselt ei
vasta või on vastused nii üldsõnalised, et ei sisalda sisulist
vastust jne. Järsku sul joppab paremini?

Vastus:
Põhjusi võib olla mitmeid.
Esimene, mis pähe tuleb on see, et vältida kommentaatorite õelaid
kommentaare võrguväljaandes. Selle taga omakorda võib olla ajalehtede
IT-alane suutmatus keelata kommentaare sellise info juures, kus
kommentaare ei vajata.
Teine, mis ajude vahele kargab on mingi juriidiline piirang. Kas siis
hea ajakirjandustava juurde kuuluv või lausa seadusega määratletud
isikuandmete avalikustamise värk vms.

Küsimus:
agaa kui küsida võib kõike, siis kas ma saan selle töö, kus vestlusel
täma käisin?:)

Vastus:
Kui CV oli kirjutatud käesoleva küsimusega samaväärset grammatikat
kasutades, siis julgen sügavalt kahelda.
Igaks juhuks lisan, et vastus on "Ei".

Küsimus:
Kas ussidel (madudel) on ka ussid (nt kõhuussid)?

Vastus:
Pean hakkama küsimust lahkama.
Jah, boamaol võivad olla kõhuussid. Näiteks on alla neelanud
hirvekutsika, kelle sees on parasjagu toimumas rünnak mingite
naaskelsabade poolt.
Kui otsida organisme parasiitide seest ja arvestada, et kingloom ja
suvaline bakter on ka tegelikult organism, siis paelussi sees on ka
tõesti täielik amööbaforgana.
Ainus ravim paelussi p-usside vastu on säraküünal sinna, kus sügeleb.
Paelussil ei sügele. Ikka sinna, kus sügeleb!

Küsimus:
Mis tuleb peale inimese surma, mida ta nägema hakkab?

Vastus:
Midagi ei tule. Kõik jääb oma kohale. Ise lähed.
Läheme küsimuse selle osa juurde, et mida hakkab inimene nägema peale surma.
See on küsimus, mille kallal on pead murdnud väga paljud inimesed.
Praktiliselt iga inimene on vähemalt korra mõelnud, et mis saab minust
peale surma.
Usu Sa siis millist loojat tahes, ikka mõtled hauataguse elu peale.
Olen kuulanud, lugenud ja vaadanud inimeste joonistusi, jutustusi ja
videosalvestusi hetkedest, mil nad on olnud peaaegu surnud, kuid
siiski tagasi tulnud.
Tead, mis on huvitav?
Mitmed lood on sarnased. Ja mitmed lood on täiesti erinevad. Kuid
erinevad lood on jällegi omavahel sarnased.

Kas on võimalik, et me kõik oleme tulnud kokku siia ellu mängima nagu
mingit arvutimängu? Varasemad küsijad on maininud mitmeid variante.
Äkki meie elu on siin on peegeldus meist endist kusagil mujal? Nagu
rate.ee või orkut.com?
Aga mängijaid on koos erinevatest dimensioonidest, erinevatelt
planeetidelt ning erinevatest reaalsustest.

Seepärast ongi lahknevused surmasuus käinute juttudes, et Sina lähed
tagasi oma haldjariiki, kuid minu semu läheb tagasi IT-Põrgusse, tema
naine on igaviku lõpuni see koll Pacmani mängus ning mina vastan
küsimustele.

Kui kunagi viitsid uuesti kasutajakonto registreerida, siis näeme jälle!

Küsimus:
Miks on leiutatud ristpea otsaga kruvid ja nö sirge otsaga kruvid?
Miks ei ole kõikidel lihtsalt ristpea ots, et ei peaks ostma erinevaid
kruvikeerajaid? Ehk on tegu kruvikeerajatootjate salajase kasumile
orienteeritud vanenõuteooriaga????

Vastus:
Põhjus on ajalooline ja geograafiline.
19ndal sajandil kasutati "sirge otsaga" ja väljast haaratava otsaga
kruvisid. (Nelikant näiteks).
Aastal 1908 leiutas Peter Lymburner Robertson ruudu kujulise auguga
kruvid. Mõned aastad hiljem ilmus kuusnurkse auguga kruvi. Henry
Phillips leiutas nö. ristpeaga kruvi 1930 aasta paiku ja võttis ka
sellele patendi.

Selleks ajaks olid lapiku peaga (põikpeaga) kruvid ja kruvikeerajad
levinud, uued leiutised võeti kasutusele alguses teisel pool Atlandit.
Autotööstus toimis selleks ajaks juba konveierliinidel ja kruve kulus
sinna hulganisti.

Mõnes mõttes elasid põikpea ja ristpea oma erinevaid elusid, kuigi
kasutusala oli täpselt samasugune. Tänapäeval on lihtsalt valiku
küsimus, et kumba kruvi kasutada. Kahjuks ei ole valiku küsimus, et
millist kruvikeerajat kasutada - peab kruviga sobima. Oh jaa,
noaotsaga ja küüneviiliga on siin ilmas palju kruvisid kinni ja lahti
keeratud.

Kindlasti teenivad kruvikeeraja tootjad lisatulu erinevate
kruvikeerajate pealt aga see on neile lihtsalt kätte mängitud võimalus.

Vandest küsimustest vastamata jäänud.

Küsimus:
Öösel kui on selge siis me näeme kosmost eks, aga miks me ei näe seda päeval kui päike paistab, kust tuleb see sinine taevas:D?

Vastus:
Me näeme kosmost nii päeval kui öösel. Päeval muudab pildi helesiniseks atmosfääris peegelduv kuid siiski murduv valgus päikeselt. Sinine värvus päevasel ajal on piiratud vaid meie enda tajuga. Konnad pidavat rohelist taevast nägema. Nad näevad vist kõike rohelisena. Flamingod kindlasti roosana.
Kui hakata seletama, et kust kohast tuleb sinine taevas, siis pean alustama täiesti algusest - kõige esimesest päevast.
Alguses lõin ma taeva ja maa...

Teeks kammpäki?
Huvitav, kas oleks huvitav?
Arvamusi võib jätta kommentaaride hulka.